-
Tänavuseks konkursiks valmis muusikat kümnel heliloojal: Jüri Reinverel „Legierezza” sooloflöödile, Galina Grigorjeval „Metamorphose” soolo-oboele, Tüüril „Saltatio borealis” sooloklarnetile, Mirjam Tallyl „Jõed” soolofagotile, Helena Tulvel „Nagu jõgi mere poole” altsaksofonile ja klaverile, Tõnu Kõrvitsal „Signaal” ja „Laul” metsasarvele ja klaverile, Märt-Matis Lillel „Fantaasia sul pian’e forte” soolotrompetile, Veljo Tormisel „Suure härja tapmine” tromboonile ja klaverile, Tõnis Kaumannil „Mors et vita duello” tuubale ja klaverile ning Toivo Tulevil…
-
Paabelile on stilistiline eklektika pigem klassikaline lähenemisviis, traditsiooniline vorm, mida edasi arendatakse, mitte innovatsioon. Viljandi kultuuriakadeemias on pärimus- ja jazz- ning vähemal määral popmuusikat ja lisaks kirikumuusikat aastaid kõrvuti ja sünteesile avatult viljeldud ning seda on toetanud suurepärased pärimus- ja vanamuusikaning kitarrifestivalid. Sama tulukoosluse pitserit kannavad mitmed Viljandist võrsunud bändid Vägilastest Gjangstani. Loomulikult kõigub Paabeli kohal massiivselt ka omaaegse Collage’i vari ja eeskuju, eelkäijatele viidatakse poolkaude…
-
Yuja Wang annab tänavu 115 kontserti
Pekingis sündinud, 7aastasena esimese kontserdi andnud ja veebruaris 25seks saanud Yuja Wang on säravamaid tähti viimase viie aasta muusikamaailmas: tuli 14aastaselt Torontosse kõigepealt keelt õppima, siis alles muusikat; järgmisest aastast oli Gary Graffmani õpilane Curtise instituudis Philadelphias (Graffman on olnud ka Lang Langi õpetaja), mille lõpetas 2008. 2006. aastal sai temast Gilmore’i noore kunstniku auhinna. Asendanud mitut kuulsat pianisti, kujunes läbimurdeks…
-
Kui kolme viiulisonaadi loojaid leidub meil veel, siis nooruse rekord on kindlasti Keremi käes. Tema Sonaat nr 1 on loodud aastatel 1993-94 (visake kiirpilk sünniaastale!). See ei ole algaja lapsautori katsetus, vaid teos, mis väärib kõrgel tasemel esitusi ja kuulajaid. Kerem on tunnistanud, et ta oli Tubina Esimese sonaadi lummuses, kui alustas oma Esimest. See on ka selgelt kuulda, sest vihje Tubinale on I osa alguses…
-
Avardumisest veel – tänavust festivali läbiv teema „Eesti muusika BÄND iga!” avardas tegelikult märgatavalt EMPi muusikalist mänguruumi. Sest peale meie oluliste ja tuntud nüüdismuusika ansamblite (Uus Tallinna Trio, Resonabilis, Ansambel U: jmt) sai kuulda ka vähem tuntud kooslusi (Konveier Ensemble, Repoo Ensemble) ning bändi, mis oma elektroonilise indie-suunitlusega poleks mõnel varasemal aastal EMPi põhiprogrammi ilmselt jõudnudki (Kreatiivmootor).
Tegelikult pole „bändi” kui sellise festivali põhiteemaks valimises ka midagi…
-
Poeetilise kujutlusjõu apoloogia
„Don Quijotes” on minu silmis üldistatult kolm tasandit: a) suurt osa inimkonnast ühendav naeruväärne püüd au ja kuulsuse järele, mida Cervantes esitab tervistkahjustavalt palju rüütliromaane lugenud vanaldase ja psüühiliselt nõrga mehe groteskse katsena hakata kirjandusest ülevõetud seikluste imperatiivi ajel rüütliks 300 aastat peale rüütliajastu lõppu (edevus + hullus); b) vähestele omane soovimatus leppida argielu ebaõigluse, ebaromantilisuse ja ebaheroilisusega, mille Cervantes seob Don Quijote isikus…
-
Tuntud helilooja ja dirigendi Leonard Bernsteini Serenaad viiulile ja orkestrile (1954) on tegelikult viiulikontsert, mis on inspireeritud Platoni „Pidusöögist”. Teose viis osa – pidusöögi külaliste muusikalised portreed – esindavad erinevat vaadet armastusele ja annavad ülevaate Bernsteini komponeerimisstiilidest. Teose kohta on helilooja öelnud, et sel ei ole kirjanduslikku programmi, ja pakkunud omalt poolt jälgimiseks teatud tugipunkte. Serenaadi viiulisolistina esines Sandis Šteinbergs, kes on alates 1994. aastast Läti…
-
Kõikjal, kus midagi tehakse, kerkib ka probleeme. Aegki teeb oma korrektiive. Selleks, et ummikust üle saada, tuleb asju laiemalt arutada. Elleri sünnipäeval seda muusikamuuseum ka tegi, kutsudes huvilisi avalikule arutelule, mis kandis pealkirja „Mida teha Elleriga?”. Millistele seisukohtadele seal jõuti, saame teada mõne aja pärast.
Tegelikult haakub Elleri teema otseselt kogu eesti klassikalise muusikapärandi olukorraga. Pärand, mille üle me nii uhked oleme, ei kõla kuigi sageli kontserdisaalides.…
-
Kontserdil TÜ aulas jäi Brahmsi Klaverikvartetis probleemi lahendus poolikuks ning episoode, kus tahtnuks kolme keelpilli tämbreid enam aduda, oli külluses, s.t peaaegu alati, kui klaveril oli tüsedam faktuur ja nooti veel mõned ff-id märgitud. Kes on süüdi? Süüdlasi on palju. Esiteks noor, siis veel Klara Schumanni keskne Brahms. Teiseks TÜ aula nüüdne akustika, kus suur Steinway kontsertklaver ei jäta oma täiskõlaga – ja milline pianist seda…
-
Kuuldavasti püüdis lavastaja Albert-André Lheureux (Belgia) vältida laval igasugust pateetikat ning muusika niigi tugeva emotsionaalsuse dubleerimist tegevustikus. Igati veenev ja maitsekas idee: espressivo on Massenet’ muusika keskne element, nii et lavastaja tegi hästi, et ei toonud suuri žeste ka veel lavale. Orkestris on neid niikuinii enam kui küll. Lavastus ongi eelkõige tõeliselt diskreetne ega püüa partituurile kuigi palju omalt poolt lisada. Isegi nii diskreetne, et aeg-ajalt…
