-
Ta muusikas on nii vaikusest sündinud sügavamõttelisust kui ka jõulisi emotsioonitõuse ning mõlemad organistid on hästi tabanud neid meeleolusid ja oreli võimalusi. Väga kõnekad on näiteks „Ristis käsi”, „Vaikne palve”, „Palve Ketsemani aias”, „Monoloog Suurel Reedel”, „Meil oma Sõna kinnita”, „Puhka rahus”. Ta orelipalade seas on lisaks koraalivariatsioonidele ja fantaasiatele ka mälestushetki noorusajast („Meelespea”) ja loodusidülli („Pastoraalid”), aga ka vanima eestlastest üliõpilaste korporatsiooni korp! Vironia Riia-aegne…
-
Meil kujunes nüüd eriliseks hoopis see, et vaid ühes kavas ei hüüdnud ükski päris orelivile (Hortus Musicus). Tänu Vox Clamantisele, Orthodox Singersile, Collegium Sinfoniettale ja Collegium Musicalele solistidega ning instrumentalistidele Virgo Veldile, Lembit Saarsalule, Aare Tammesalule, Tõnu Naissoole ja kontratenor Ka Bo Chanile oli värvipalett küllaltki vahelduslik – vaatamata sellele, et oreli kõla prevaleeris üle eelmistestki aastatest. Eks oli ka tipporganiste enam kui tavaliselt – kümmekond…
-
Olen viimasel ajal täheldanud selle ajastu muusika vähest ettekandmist Eestis ja tundnud ka seda, et sümfonismist kõneldakse kui väga selgepiirilisest mõistest. Olen kunagiste kaasüliõpilastega ja ka praeguste üliõpilastega rääkinud, kui palju või mida nad teavad Elleri sümfooniatest. Siis on esimene asi, mida mulle öeldakse, et Eller oli väikevormide looja ja Eller ei olnud sümfonist. Tähendab, inimesele on õpetatud-sisendatud eelhoiak. Instrumentalistide mängimisoskused on kolmekümnendatest aastatest kuni tänapäevani…
-
Meil tekkis hea juhus veidi juttu puhuda. Küsimusele, kas mitmes maailmanurgas ringiliikunult on esile kerkinud klavermängimise või -õpetamise iseloomulikke erinevusi, vastas Arbo Valdma nii: „Kuulake! Ühel on ilus kõla, teisel ei. Ma ei võrdleks Hiina poissi San Francisco poisiga. Tähtis on, kas inimene on klaverisse „sisse ehitatud”. Klahvi tõstavad üles viis ülekannet, selle süsteemi avastas juba Leonardo da Vinci. Käsi – see on viis sõrme. Bartolomeo…
-
Festivali avakontserdi kava koosnes Mendelssohni ja Poulenci vaimulikust muusikast. Mendelssohn on kirjutanud, et erinevalt üldlevinud arvamusest on sõna väljendusvahendina ebaselge ja mitmeti tõlgendatav, seevastu muusika esitab kindlaid väiteid ja mõjutab inimese hinge. See mõte kõneleb Mendelssohnist kui silmapaistvast instrumentaalmuusika loojast. Avakontserdil esitati 1830. aasta mais Berliinis suure entusiasmiga valminud Augsburgi usurahu 300. aastapäevale pühendatud sümfoonia nr 5 „Reformatsioon”, mille finaalis kõlab Lutheri tuntud „Ein’ feste Burg…
-
Seda väga head taset jätkas Weimari Linnaorkestri metsasarverühma kontsertmeister Fritz Pahlmann koos Norrast pärit pianisti Gunilla Süssmanniga. Schumanni „Adagio ja allegro” kõlas sedapuhku autori lemmikvariandis (sagedamini kuuleb seda tšellistide või vioolamängijate esituses). Mäng hellitas kuulajate kõrvu: ilus ümar toon tõeliselt välja peetud Adagio’s pani kuulama. Kui keelpillimängijad kasutavad kahe pala kontrasti saavutamiseks teravdatud strihhe, siis Pahlmann jätkas oma Allegro’t stabiilselt ilusa tooniga, tekitades teosest kõlalise terviku.…
-
Rääkige palun pisut esitusele tulevast teosest.
See polegi nii lihtne, see on tegelikult pikk jutt. Teose autor on Johann Hermann Schein. Ta elas täpselt sada aastat enne Johann Sebastian Bachi ning tegelikult ka töötas samas kohas, kus Bach – Leipzigis Thomaskirche kantorina – , kirjutades nii vokaal- kui instrumentaalmuusikat. Schein elas XVII sajandi esimesel poolel, mis on muusikaajaloos märkimisväärne aeg, kuna Saksamaal leidsid aset suurejoonelised muutused. Esiteks…
-
Peamine on ikkagi muusika. Kui ooperi lavastustes on tähtsaim roll lavastajal, siis kontsertettekande määravad dirigendi ja muusikajuhi valikud. Hiiumaa ooperiettekande valmistas ette väga mitmekülgne Soome muusik Ville Matvejeff, kes on oma noorusele (s 1986) vaatamata kirkalt silma paistnud nii pianisti, laulja kui dirigendina, tegutsenud näiteks Esa-Pekka Saloneni assistendina ja Karita Mattila kontsertmeistrina. Seekord kõlas tema „Simsoni ja Delila” arranžeering kammeransamblile, kolmele solistile ja tantsijale.
Põhiliselt Soome muusikutest…
-
Nendest n-ö vanadest tegijatest, keda mul õnnestus kuulda, jäi kõige rohkem meelde vahest Thbilisi esinemine, kuivõrd ansambel oli üsnagi julgelt toonud oma kavva uut ja erinevat repertuaari. Nende kontsert kippus siiski minema natuke eklektiliseks. Eks see ole teatud määral maitse asi, aga mina eelistan ooperlikus kastmes kaasajastatud lugudele kindlasti traditsioonilisi laule. Kuna ka žanriliselt ja stiililiselt oli kava väga kirju, siis sai kõike justkui natuke liiga…
-
Tänavuses kavas seoti keelpillid lauluga – tegelikult kõige kaunima pilliga, mis iial loodud ja kõlanud. Avakontsert toomkirikus kandis pealkirja „Ooperigala” ning nagu galakontserdil kombeks, oli kava koostatud väga tuntud muusikapaladest (Bizet, Puccini, Gershwin jt), mida kuuleb tavaliselt Klassikaraadio saates „Da capo”. Kontserdil esines G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester (kontsertmeister ja solist Maria Goršenina) dirigent Mikk Murdvee juhatusel ning vokalistid Edgar Tereping (bass), Kädy Plaas (sopran)…
