-
Festivali avakontserdi kava koosnes Mendelssohni ja Poulenci vaimulikust muusikast. Mendelssohn on kirjutanud, et erinevalt üldlevinud arvamusest on sõna väljendusvahendina ebaselge ja mitmeti tõlgendatav, seevastu muusika esitab kindlaid väiteid ja mõjutab inimese hinge. See mõte kõneleb Mendelssohnist kui silmapaistvast instrumentaalmuusika loojast. Avakontserdil esitati 1830. aasta mais Berliinis suure entusiasmiga valminud Augsburgi usurahu 300. aastapäevale pühendatud sümfoonia nr 5 „Reformatsioon”, mille finaalis kõlab Lutheri tuntud „Ein’ feste Burg…
-
Seda väga head taset jätkas Weimari Linnaorkestri metsasarverühma kontsertmeister Fritz Pahlmann koos Norrast pärit pianisti Gunilla Süssmanniga. Schumanni „Adagio ja allegro” kõlas sedapuhku autori lemmikvariandis (sagedamini kuuleb seda tšellistide või vioolamängijate esituses). Mäng hellitas kuulajate kõrvu: ilus ümar toon tõeliselt välja peetud Adagio’s pani kuulama. Kui keelpillimängijad kasutavad kahe pala kontrasti saavutamiseks teravdatud strihhe, siis Pahlmann jätkas oma Allegro’t stabiilselt ilusa tooniga, tekitades teosest kõlalise terviku.…
-
Rääkige palun pisut esitusele tulevast teosest.
See polegi nii lihtne, see on tegelikult pikk jutt. Teose autor on Johann Hermann Schein. Ta elas täpselt sada aastat enne Johann Sebastian Bachi ning tegelikult ka töötas samas kohas, kus Bach – Leipzigis Thomaskirche kantorina – , kirjutades nii vokaal- kui instrumentaalmuusikat. Schein elas XVII sajandi esimesel poolel, mis on muusikaajaloos märkimisväärne aeg, kuna Saksamaal leidsid aset suurejoonelised muutused. Esiteks…
-
Peamine on ikkagi muusika. Kui ooperi lavastustes on tähtsaim roll lavastajal, siis kontsertettekande määravad dirigendi ja muusikajuhi valikud. Hiiumaa ooperiettekande valmistas ette väga mitmekülgne Soome muusik Ville Matvejeff, kes on oma noorusele (s 1986) vaatamata kirkalt silma paistnud nii pianisti, laulja kui dirigendina, tegutsenud näiteks Esa-Pekka Saloneni assistendina ja Karita Mattila kontsertmeistrina. Seekord kõlas tema „Simsoni ja Delila” arranžeering kammeransamblile, kolmele solistile ja tantsijale.
Põhiliselt Soome muusikutest…
-
Nendest n-ö vanadest tegijatest, keda mul õnnestus kuulda, jäi kõige rohkem meelde vahest Thbilisi esinemine, kuivõrd ansambel oli üsnagi julgelt toonud oma kavva uut ja erinevat repertuaari. Nende kontsert kippus siiski minema natuke eklektiliseks. Eks see ole teatud määral maitse asi, aga mina eelistan ooperlikus kastmes kaasajastatud lugudele kindlasti traditsioonilisi laule. Kuna ka žanriliselt ja stiililiselt oli kava väga kirju, siis sai kõike justkui natuke liiga…
-
Tänavuses kavas seoti keelpillid lauluga – tegelikult kõige kaunima pilliga, mis iial loodud ja kõlanud. Avakontsert toomkirikus kandis pealkirja „Ooperigala” ning nagu galakontserdil kombeks, oli kava koostatud väga tuntud muusikapaladest (Bizet, Puccini, Gershwin jt), mida kuuleb tavaliselt Klassikaraadio saates „Da capo”. Kontserdil esines G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester (kontsertmeister ja solist Maria Goršenina) dirigent Mikk Murdvee juhatusel ning vokalistid Edgar Tereping (bass), Kädy Plaas (sopran)…
-
„Klaaspärlimängu” avakontserdi sisustas Glasperlenspiel Sinfonietta (GS, 2008. aastal Risto Joosti asutatud Tallinn Sinfonietta uus nimi, orkestri peadirigent on käesolevast aastast Andres Mustonen) noore Peterburi dirigendi Mihhail Leontjevi taktikepi all. Usun, et see kontsert lõi seniste Tartus toimunud festivalide publikurekordi. Kava oli huvitav. Alustati Igor Stravinski ultraneoklassitsistliku kammerorkestrikontserdiga „Dumbarton Oaks”. Ei tea, kas orkester polnud jõudnud veel korralikult kokku või kiriku akustikasse sisse mängida, aga selle jaheda,…
-
Loomulikult pole ooperit võimalik lavale tuua ilma inimesteta. Nii nagu Pärnu Ooperi esimese lavastuse „Figaro pulma” lõplikuks käivitajaks oli projektiga seotud inimeste tahe, nii on see ka nüüd. Ooper on olnud seotud eelkõige laulmise ja lauljatega. Meie eesmärk on algusest peale olnud pakkuda tipptasemel eesti lauljatele võimalust teha professionaalset tööd kodumaal. Praeguseks on peale kasvanud uus välismaal õppinud noorte lauljate põlvkond, kes „talvitub” välismaal. Meie huvi…
-
Don Giovanni ehk don Juani teema pakub tänapäeva psühhoanalüütikutele vägagi huvi. Miks oli ta selline jahimees, mida õieti naistes otsis? Paar aastat tagasi esines Birgitta festivalil Hispaania flamenkoteater, mille lavastus algas just poisslapse sünnitanud naise surmaga – see oli don Giovanni loo algus, – ja kogu elu otsis mees naistes just nimelt ema – ema, kes oli surnud teda sünnitades. Daniel Slater, milline on teie don…
-
17. juulil musitseerisid Kaarma kirikus Monica Groop (Soome) ja Tallinna Kammerorkester, keda juhatas Juha Kangas (Soome). Valitud teosed seondusid omavahel hämmastavalt: alustuseks kõlanud Heino Elleri „Viis pala keelpilliorkestrile” (1953) ja teise kontserdipoole Soome helimaailma sisse juhatav Jean Sibeliuse „Impromtu” (1894) on ilmselgete sugulussugemetega. Juha Kangasest tulenev pika fraasiliiniga mõtlemine pani esimestest taktidest orkestrit kuulama – keelpillide ühtses hingamises fraasikujundus ja tämbraalne mahlakus ei lasknud lahti kontserdi…
