Põnev on lugemine õpingutest Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Kogu see osa Heljo Sepa eluteest on ehk vanemale generatsioonile mingil määral tuttav, kuid sellegipoolest on värskendav sellest lugeda asjaosalise enese värvikas kirjelduses. Võib olla kindel, et noorematele põlvedele on selle teadasaamine suur uudis.
Raamatu südamikus on põhjalikult esitatud Elleri „Kodumaise viisi” saamise ja kujunemise lugu.
Paratamatult on raamatus kajastamist leidnud ÜK(b)P Keskkomitee otsus 1948. aasta 10. veebruarist V. Muradeli ooperi…
Paistis, et veidi hädas oldi paladega tsüklist „Kolmteist klaveripala eesti motiividel” ja „Kuus pala klaverile”, kus ei tabatud alati märki. Kantileensed palad nagu „Õhtulaul”, „Kodumaine viis”, „Alla ballata” olid küll polüfooniliselt hoolikalt läbi kuulatud, kuid lõivu maksti laulvusele. Kuulsime mitmeid häid „Kelli”. See pala nõuab head kõlakultuuri ja proportsioonitunnet. Elleri teoste kõrval saime kuulda rida ilusaid õnnestumisi klassikast nagu Haydni Sonaadi cis-moll ja Es-duur I osa…
Siiski ei saa mööda muusikalise keskkonna enda muutumistest, mis XX sajandil ja eriti viimastel aastakümnetel on olnud nii totaalne, et selle mõtestamise vajadus valgub suhteliselt konservatiivsesse muusikateadusesse lausa uksest ja aknast, mitte ainult naaberdistsipliinide kaudu. Praegu on igal soovijal ligipääs kaugete kultuuride muusikale arvutikliki kaugusel ja mitmete muusikaliste subkultuuride eksistents ühes ja samas kultuuriruumis tõsiasi, millest mööda ei pääse. Lugesin just huvitavat artiklit klassikalise muusika parodeerijatest…
Konverentsi korraldasid Leedu muusika- ja teatriakadeemia ning Leedu heliloojate liit koostöös Leedu muusika info- ja kirjastuskeskusega. Heliloojate liidu juurde kuulub küll muusikateaduse sektsioon, kuid iseseisvat muusikateaduse seltsi või ühingut leedulastel ei ole. See on põhjus, miks hulk teadusüritusi korraldatakse kahasse just info- ja kirjastuskeskusega. Kuna aga keskuse ülesandeks on peamiselt ja õigustatult leedu muusika propageerimine ja mitte teaduslik käsitlus, võib see jätta ettevõtmistele oma jälje, nagu…
Siin tuleb esile üks huvitav trend: kui veel viis aastat tagasi oli üsna levinud muusika (illegaalne) allalaadimine, siis viimastel aastatel on see väga tugevalt asendunud „striimingu” ehk internetis kuulamise-vaatamisega. Noorem põlvkond on aru saanud, et muusika on niikuinii alati ja igal…
Vahemärkusena peab lisama, et ansamblil enesel ei ole eesmärki olla väljakutsuv ja novaatorlik ega ka ajaliselt piiritleda muusikat nüüdis- ja mittenüüdismuusikaks, vaid lihtsalt vahendada elamuslikku, ausat ja head muusikat. See leiab kinnitust plaadil esitatavaid teoseid kuulates. Globaliseeruvas infotulvast mürisevas maailmas nõuab väärtusliku ja korrastatud info leidmine ja valimine teatavat pingutust. Resonabilise plaadil kõlav muusika suunab kuulaja juba esimese, Jüri Reinvere teosega „Maiimpeerium” otse ja kiiresti vajalike…
Kuid aasta parima instrumentalisti preemia pälvis siiski löökpillimängija Tõnu Tubli, kes on tuntud ka mitmest teisest koosseisust. Parima laulja tiitli omanikuks sai ansambli Paabel laulja Arno Tamm, kes on „kibe käsi” folkansamblite kõrval ka jazzlauljana. Paabel pälvis ka aasta parima bändi tiitli. Hea on tõdeda, et silmapaistvatest bändidest Eestis puudust pole: Zetod, Ro: Toro, Oort, Svjata Vatra ja mitmed teised on kõik põnevad kollektiivid. Miks Paabel…
Kui istusin mulle määratud suurepärasele kohale saali „põrandal” T-sektoris (aitäh Kadri Talile), siis on see siin suhteline mõiste. Viinamarjaaedadena tõusvad sektorid on asetatud nii, et need kedagi ei sega ja eesistuja kukal on vaateväljast kadunud. Poolkaares lavale mahub suur sümfooniaorkester kui pilt orkestratsiooniõpikust.
Kontserdi avas ERSO Verdi avamänguga ooperile „Sitsiilia verepulm” Giuliano Carella juhatusel ja mulle said kohe selgeks saali tugevad küljed: äärmiselt selge ja kandev piano…
Vaid haruharva oli kuulda mõnda kiiremat passaaži ja nn kõrgelt vilistamist ei olnud üldse. Tulemuseks intelligentne ja väga puhas modernne džäss. Bigbänd, mis oli kokku pandud Sibeliuse akadeemia õpetajatest ja vilistlastest (nende seas ka kaks tudengit) jättis samuti väga hea mulje. Orkestril on väga hea balanss ning lai dünaamiline skaala. Bigbändi kontserdi kohta harvaesinevalt sai palju kuulda vaikset mängu; piano’s ja pianissimo’ski oli bigbändi kõla ühtlane…
Olete rahvusvaheliselt ilmselt kõige aktiivsem Eesti jazzmuusik: oleme teid kuulnud mitmetes koosseisudes mängimas nii jazzi kui ka klassikalist repertuaari. 29. oktoobril annate kahe poolega soolokontserdi festivalil „Klaver” Estonia kontserdisaalis. See on Tallinna publikul pärast 2000. aasta soolokontserti „Jazzkaarel” esimene võimalus kuulda teid musitseerimas üksi. Millist muusikat pakute?
Kristjan Randalu: Kava on läbilõige sellest, mida viimastel aastatel olen teinud. Näen kahte põhikategooriat: minu omalooming ja eesti viiside töötlused.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
