-
Eriliselt võlus siin Irina Zahharenkova klaverikäsitsus. Ta rakendas meisterlikult agoogikat, pannes mõtlema, kui palju annab muusikalisele väljendusele juurde ajaga mängimine, hoides seejuures ansamblimängus nii olulist – tempot. Ka kõlavärvides suutis pianist ikka ja jälle üllatada, üha uut pakkuda. Tervikmuljet kaotamata talutas pianist kuulaja käekõrval ühest meeleolust teise, kasutades oma helipaletil väga mitmekesiseid värvitoone. Anna-Liisa Bezrodny mängu iseloomustanud tõsimeelsus, ekspressiivsus, kauni tämbriga täidlane toon sobis väga hästi…
-
Eduard Tubin on ju poolenisti tartlane, veetnud siin suurema osa oma Eesti perioodist. Kuulsin tema Tartus loodud orkestriminiatuuri „Kurb valss” esimest korda ja ootasin millegipärast mingeid seoseid Sibeliuse kuulsa samanimelise teosega, kuid neid polnud. Tubina palas puudus melanhoolia, isegi valsilikkus polnud esiplaanil. Teos oli minu meelest ka liiga lühike, et tuua tõsiseltvõetavalt esile Tubina tugevust – pikki dramaturgilisi liine.
Jaan Rääts on aga Tartus lausa sündinud ja…
-
Viimased nädalad on toonud mitu huvitavat uudist meie muusikamaailmast. Alustan lõpust: eelmisel reedel, 16. novembril sai läbi viies Jorma Panula dirigentide konkurss, mille võitjateks kuulutati eesti dirigent Risto Joost ja sakslane Tobias Volkmann. Mõlemad dirigendid jäid jagama teist preemiat. Peale nende kahe otsustas žürii välja anda veel ühe eripreemia, mis läks soomlasele Tapio von Boehmile. Tänavune konkurss oli osavõtjate arvu poolest rekordiline: eelvooru laekus 125 sooviavaldust,…
-
Sündinud harrastushelilooja ja kauase Ambla köstri Tõnu Võrgu (1871–1948) pojana, sai ta juba kodust kaasa muusikalised oskused. Ta oli vaid 17aastane, kui Nõo koguduse õpetaja Martin Lipu tekstile valmis tänaseni mõjurikas „Eesti lipp” ja juba 1928. aasta üldlaulupeol juhatas ta oma laulude esitust. Aastail 1926–1933 oli Võrk Tallinna Jaani koguduse organist ja juhatas oratooriumikoori, tegutses 1933–1945 Tartu ülikooli muusikaõpetajana (loengud kirikumuusikast, vaimulike hääleseade), oli ülikooli koguduse…
-
Albumi viimane rada on ainus, mis minule seostub Maria Fausti pakutud taustainfoga plaadi kohta. Siinne pidu ei ole otseselt äge, silme ette ei kerki pilte tantsupõrandal väänlejaist ega mosh pit’is karglejaist, pigem on see psühhedeelne kogemus, või vähemalt pikalt kestnud peo lõppfaas vastu hommikuhahetust, kui miski ei tundu enam reaalne ja kassiahastuski pole kaugel. See lugu on muusika kui atmosfäär, helikangas, mida kootakse pikkade kurblike kiududena.
Üks…
-
Kui ansamblis oli kolm naist, mõtlesin, et neljandaks tuleb leida mees – tasakaalustav jõud. Hakkasin otsima elektroonilisi muusikuid, kuulasin internetist artiste. Üks neist oli oma tite nutu kokku miksinud vaalahäältega. Ta ei esinenud oma nime all ja arvasin, et tegu on mehega. Kontakteerusin – kurat, naine jälle! (Naerab.) Ja viies naine tuli täiesti juhuslikult. Maria oli just sünnitanud, aga bändil oli mitu kontserti tulemas ja meil…
-
Esmalt heidame põgusa pilgu „Roosikavaleri” ooperirollide eripärale. Kuigi seda lavateost tavatsetakse nimetada koomiliseks ooperiks, väljuvad mitmed Richard Straussi ja libretist Hugo von Hofmannsthali tegelased sellest ampluaast päris märgatavalt. Libreto põhiline tegevusliin meenutab tõepoolest veidi itaalia commedia dell’arte’t: siin on küpses eas marssaliproua ja tema noor armuke aadlik Octavian, kes armub kaunisse Sophiesse, keda omakorda tahab aga kosida brutaalne ja vana parun Ochs. See muidugi ei õnnestu,…
-
Kas uudisteos – Tulevi „Hõõgvel” („Aglow”) on tellitud kõnesolevaks kontserdiks ja kavandatudki selle telge silmas pidades?
Sellel kontserdil on kaks esiettekannet . . . .
Jah, ka Liisa Hirschi „Rahutu” („Restless”).
Mõlemad heliloojad olid teadlikud, millest see kava ideelises mõttes koosneb. Alguses, natuke rohkem kui aasta tagasi pöördusingi selle jutuga Toivo poole, et kuidas talle sobiks kava koos Gesualdoga. Ta leidis, et miks mitte, väga huvitav. Mingeid kava kontekstist lähtuvaid piiranguid me…
-
Juba harjunud üllatuste nimekirjas peakülalisdirigendi puhul on asjaolu, et ERSO istub laval peaaegu nn Viini istes, s.t vasakult I viiul, altviiul, tšello, II viiul ja kontrabass, ning seejuures mõnevõrra vähendatud koosseisus (keelpille rühmas pult või kaks vähem). Vaba nädala olid saanud kõik (ühe erandiga) rühmakontsertmeistrid ja ka orkestri kontsertmeister, kelle kohal oli seegi kord külalisena Sandis Šteinbergs (Läti). Kindlasti tekitab see orkestris elevust, tõenäoliselt heatahtlikku, ja…
-
Esimesest festivalist on möödunud 14 aastat ja selle aja jooksul on tekkinud palju avaramad võimalused olla kursis maailma muusikaeluga. Kui algusaastatel oli festivali roll pakkuda uut informatsiooni, avada uksi ja ehk pakkuda meie publikule koguni esimest elusat kokkupuudet ühe või teise kuulsa artistiga, siis nüüd on festivali ülesanne pigem valida suurest infohulgast välja see, mis esindab head maitset ja kõrget taset. Tänavuse festivali kavast võis leida…
