-
Fotode kirjed kujutavad selles mälestusteraamatus sisu seisukohast enamasti sekundaarset tekstiosa, nagu see loomulik ongi. Võimalik, et paljusid isikuid fotodel, kellest pole juttu olnud ajakirjanduses ega arhivaalides, on koostaja käsitanud muusikaelus mingil määral marginaalsetena. Kuid vaadakem tähelepanelikult detaile. Kummalise argumendina mõjub üks ja sama pilt kolmes eri trükises. Tallinna Riikliku Konservatooriumi juubelikogumikus (toimetanud Andres Pung, 1989) on 32. lennu lõpuaktuse pildil kõiki isikuid nimetatud nimepidi nagu ka…
-
Seega vaatame juba üsna kaugeks jäänud aega, mis teeb tarvilikuks peategelast pisut „tutvustada”. Jaan Hargel (30. XI 1912 – 30. I 1966) sündis Tallinna Draamateatri näitleja Jaan Hargeli perekonda, õppis eraviisiliselt klaverit ja hakkas 15aastasena orkestrites flööti mängima. Konservatooriumis õppis ta oboed ja oli lõpetamise järel samas õppejõuks, kelle tuntuim õpilane Herman Talmre oli hiljem kauaaegne ER sümfooniaorkestri oboerühma kontsertmeister. Hargel mängis juba õppimise ajal paljudes…
-
Kunagi olla üks kuulus helilooja öelnud teise kuulsuse kohta, et mitte Oja, vaid Jõgi peaks ta nimi olema. Lausujaks oli Ludwig van Beethoven ning öeldu käis Johann Sebastian Bachi ja tema loomingu kohta. Juubilari kogu elutööd ja ettevõtmisi kokku võttes võime meiegi täie tõsidusega öelda, et mitte Ojakäär, vaid Jõekäär või hoopiski Merekäär peaks tema nimi olema.
Poja muusikateele viimine oli kahtlemata tema isa teene. Tehnikahuviline mees…
-
Kahe klavessiini kooskõla mõjus orkestraalselt, mängijatel oli hea teineteisemõistmine, imitatsioonilised kahekõned olid ilmekalt esil, vallatute ornamentide pits lõi mõttes paralleele rikkalike reljeefsete kujundite ja väänlevate sammastega vastava ajastu arhitektuurile. Kuigi kumbki mängija on omaette isiksus, ühendab sihiteadlikkus nad terviklikuks musitseerivaks koosluseks. Valitses põhiliselt positiivne toonus, rõõmus-reibas meeleolu, mõnus rütmiline pulseerimine.
Rameau’ muusika oli omamoodi teenäitajaks Haydnile ja Mozartile. Kavas mängitud palu oleme kuulnud erinevate pillidega kombinatsioonis (nagu…
-
Mis teeb ooperilavastaja elukutse haruldaseks, eriliseks?
See on väga ebatavaline amet ning selle erilisust on väga keeruline seletada neile, kes teevad nii-öelda normaalset tööd. Olen täielikult vabakutseline ega ole seotud ühegi konkreetse ooperiteatriga. Mind kutsutakse lavastama projektipõhiselt, tavaliselt sünnib leping paar aastat enne esietendust. Lavastusperioodide vahel kulub nädalate viisi aega, et arutada kunstnike, koreograafide, valguskunstnike ja assistentidega tulevaste lavastuste ideid ja arengusuundi. Aasta või pool enne…
-
Bryn Terfel oma fenomenaalse hääle ja võimsa kujuga on Hollandlase rolliks nagu loodud. Paljude etenduste ja plaadistuste kaudu on tema häälde salvestunud uskumatult rikaste värvide valik. Kui Terfeliga kohtus Ain Anger laval esimest korda, siis Anja Kampe ja Klaus Florian Vogt esinesid koos temaga ka möödunud aastal Münchenis Wagneri „Valküüri” lavastuses. Mõlemad lõid väga usutava rolli. Kuidas siis mõjus meie mees selles ansamblis?
Võib julgelt öelda, et…
-
Tähtis on lubadus, et „riik toetab eraraha kaasamist kultuurivaldkonda” ja tõesti on hädavajalik kohendada maksusüsteemi viisil, mis avardaks erasektori võimalusi kultuuri toetada. Ka siin on probleemid osapoolte vahel selgeks rääkimata: rahandusministeerium ütleb, et võimalused on palju suuremad, kui sponsorid neid reaalselt kasutavad, potentsiaalne sponsor aga leiab, et maksusüsteem seda tegevust ei toeta.
Kui vahepeal oli tunne, et KM tahab väga jäigalt sisse viia loomemajanduse mõistestikku, siis pean…
-
Kuna kultuurivaldkondadele anti ülesanne sõnastada nii oma valdkonna sisesed põhimõtted kui ka valdkonnaülesed ja muu poliitikaga seonduvad printsiibid, siis alustame viimasest. Arengusuundade tööversiooni kolmandas osas just nendele keskendataksegi, mis meenutab mõneti riigi kultuuripoliitika eelmise, 1998. aastal sõnastatud põhialuste vormi, aga õnneks kohati ka sisu. Siit leiame siiski kehtiva poliitikaga võrreldes ka kaks põhimõttelist muutust.
Esiteks on seni riigi finantseerimist juhtinud kolmest rahastuskanalist järel kaks: riigieelarve ja Eesti…
-
Homme Vanemuise kontserdimajas ja pühapäeval Estonia kontserdisaalis on võimalus kuulata põnevat, rongidest inspireeritud nüüdismuusikaõhtut „Different trains”. Kontserdile annab pealkirja Steve Reichi teos „Erinevad rongid” („Different trains”), mille kõrval kõlab rongidest inspireeritud värvikaid teoseid Toivo Tulevilt, Rauno Remmelt ja Ardo Ran Varreselt ning Eesti esiettekande saab Erkki-Sven Tüüri Teine keelpillikvartett „Kadunud palved” („Lost prayers”). Laval on Yxus Ensemble koosseisus Harry Traksmann (viiul), Juta Õunapuu (viiul), Torsten Tiebout…
-
Castiglioni teoses „Troobid” vaheldusid virtuoossed atonaalsed lõigud õhuliste seisvate kooskõladega, ent kiiresti vahelduvad, mosaiigina komponeeritud karaktervariatsioonid ei jätnud kordagi kaootilist üldmuljet. Esituses oli iga afekt täielikult kontrolli all, ülikiired atonaalsed passaažid ei mõjunud kunagi närvilisena ja dünaamikamängud olid täielikult tasakaalus.
Kontserdi eredamaid hetki pakkus Bussotti „Tundlikult” keelpillimängijale. Teost sai kuulda tervelt kolme „autori” ettekandel, s.t ühte graafilist nooditeksti interpreteerisid järjestikku Roomere viiulil, Kerikmäe klaverikeeltel ja Mägila tšellol.…
