-
Samuti oli üks liigutavamaid hetki Henryk Górecki III sümfoonia ettekanne festivali avakontserdil 31. jaanuaril (ERSO, dir Andres Mustonen). Vaatamata sellele, et olin kunagi ammu selle teose pärast esmast vaimustumist läbi kuulanud sadakond korda, kutsus külalissolisti Mhairi Lawsoni äärmiselt ekspressiivne ja emotsionaalselt tihe esitus uuesti esile väga tugevad tunded, kohati tõusis klomp kurku ja hinge läbis värelus. See nn „Kurbade laulude sümfoonia” on tõepoolest traagilise elutundega, kaotusest…
-
Narva iga kahe aasta tagant korraldatav võistlus on kogunud tunnustust ja tuntust. Eelvoorus valiti välja ja kutsuti Narva 61 noort pianisti 16 maalt. Peale Eesti esindajate ja traditsiooniliselt tugevate klaverimaade nagu Poola ja Venemaa tuli osalejaid nii lähemalt kui ka kaugemalt: Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast, Taanist, aga ka Türgist, Hiinast, USAst, Armeeniast ja Aserbaidžaanist. Juhtinud ka eelmise Chopini-konkursi žüriid, on mul kerge võistluste taset võrrelda. Rõõm…
-
Laupäevane Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia kontsert „Gesualdo vari” Metodisti kirikus näitas taas kujukalt, et hiljuti Grammy võitnud Tõnu Kaljustel uutest ja ootamatutest ideedest puudust ei ole. Seekord võttis ta tulipunkti Itaalia hilisrenessansi skandaalse meistri Carlo Gesualdo loomingu.
Ehkki kõnealune kava tugines Gesualdo vokaalsetele madrigalidele ja motettidele, kõlasid need veidi „moderniseeritult” Tõnu Kõrvitsa, Erkki-Sven Tüüri ja Igor Stravinski instrumentaalseades. Kuulda sai veel Austraalia nüüdishelilooja Brett Deani helitööd…
-
Kultuuriministeeriumi programm „Eraõiguslikud kollektiivid ja kontserdikorraldajad” toetab ettevõtlikke korraldajaid, kelle töö tulemuseks on vähemalt 15 kontserti aastas. Ma ei ole päris kindel, kes on juriidiliselt eraõiguslikud korraldajad, aga arvan, et külastasin hiljuti kahte nende kontserti.
Esimene anti 9. veebruaril jälle uksed avanud Kadrioru lossis sarja „Lossimuusika” avakontserdina, mille korraldajad on välja pakkunud pika perspektiiviga (pühapäeviti kell 17). Silmatorkavaid viiteid eraõiguslikule korraldajale ei leidnud, kuid lõpuks jõudsin…
-
Eesti heliloomingus on olnud perioode, kui üks või teine varem vähe kasutatud pillikoosseis on ühtäkki tõusnud märkimisväärsesse soosingusse. Võimalik, et peagi juhtub sama kandlest, harfist ja klavessiinist koosneva trioga. Põhjust annab selleks tänavu viiendat tegevusaastat tähistav ansambel Una Corda, kus neid pille mängivad Kristi Mühling, Liis Viira ja Ene Nael. Pillide selline kombinatsioon üllatab esmapilgul mõneti, kuid on ka ülimalt loomulik: veidi liialdades võib isegi väita,…
-
11. veebruaril kohtus Londonis kaks jazzidelegatsiooni: Eestist duo Tuule Kann – Jaak Sooäär, Kadri Voorandi trio, Oleg Pissarenko grupp ja Villu Veski bänd sealse laulja Ona Onabulega ning üle 40 Londoni jazzielu võtmefiguuri, kelle seas nii festivalide korraldajad ja ajakirjanikud kui ka plaadifirmade ja klubide omanikud. Eesti Muusika Arenduskeskuse, Eesti Londoni saatkonna ning Eesti jazziliidu koostöös korraldatud jazziõhtu tõi ka muidu rahvusvaheliselt aktiivsetele Eesti jazzmuusikutele uusi…
-
Pealkirja mõttekillud on pärit Estonia teatri ligi 60 aasta tagusest ajaloost: „Tuju, tempo, diktsioon!” oli legendaarse näitleja ja lavastaja Ants Lauteri üks põhiväljendeid. Välise vormi prevaleerimist heideti 1955. aastal ette näiteks Lehári opereti „Lõbus lesk” lavastusele, mis oli Paul Mägi (1917–1973) neljas lavastajatöö selles teatris. Aeg näitas, et n-ö väliseks peetu pigem toetas selle lavastuse pöörast menu, sest siin oli Viini operetile omast maitsekat lusti, fantaasiaküllase…
-
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, kontserttegevus pole mõistagi selle maja esimene eelistus, aga siiski – kui tihe kontserdielu võiks siia sobida ning kas seate kavadele ka mingeid stiililisi, žanrilisi, ajastulisi vm piiranguid?
Sirje Helme: Kadrioru lossi on viimastel aastatel renoveeritud, mitte ainult seda osa, mida külastajad näevad, vaid ka seda, mis jääb seinte sisse ja vahele, kliima- ja ventilatsioonisüsteeme jm. Nii oleme saanud muuseumiruumid, kus võib hoida…
-
Tšellist ja produtsent Aare Tammesalu, alustasite sarja „Lossimuusika”, mida siin on varemgi tehtud. Kellele ja mida nüüd kavatsete pakkuda?
Aare Tammesalu: Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes XVIII sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Viimastel aastakümnetel on Kadriorus üles astunud muljetavaldav seltskond interpreete Eestist ja kaugemalt – tegemist ju ikkagi kammermuusika esindussaaliga. Püüan jätkata…
-
Tutvustus ütleb, et teie erihuvi on Põhjamaade nüüdismuusika. Siin avaneb rikas valik Mis tõi nimelt Helena Tulve teose juurde tagasi kümme aastat pärast esiettekannet? Menuka esiettekande tegid mäletatavasti Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja kammeransambel Paul Hillieri juhatusel.
Veronika Portsmuth: Usun, et Tulve kammerooper „kasvas minu külge” tänu ajatule ja kütkestavale sisule ning muusikalisele väljakutsele täpselt kümme aastat tagasi, kui olin ise osaline teose esmaesitusel. Noot on juba pikka…
