-
Dhafer Youssefi uue albumi „Birds Requiem” ehk „Lindude reekviem” peateos ja selgroog on samanimeline süit, mis autori sõnul on rännak läbi isiklike kogemuste, leidude ja kaotuste. Süidi neli osa on variatsioonid ühel teemal ning plaadil paigutatud laiali teiste palade vahele. Lindude kujundit seletab Dhafer kui hinge lendu ja rändamist maisest väljaspoole.
Dhaferi müstiliselt kõrge ja pikkade toonidega „ninahääl” seostub tõepoolest linnulennuga. Mitmes loos sulandub tema võluhääl…
-
23. jaanuaril kohtus kammersaali jagu publikut Estonia kontserdisaalis nelja inimesega, kes pakkusid erakordselt intrigeerivas variandis Hugo Wolfi 29 miniatuurset laulu kogumikust „Itaalia vihik”. Teostajad olid muusikud Siim Selis, Maris Liloson ja René Soom ning nõustaja rollis Andrus Vaarik, kes kompositsiooni ka lavastas.
Laval oli pikk diivan, diivanilaud veekarahvini ja pabertaskurättide karbiga, tugitool nõustaja tarbeks, seljaga publiku poole. Lavastuslik idee viia kaks noort inimest, kes on ilmselt…
-
28. jaanuari salongiõhtul „Ester Mägi. Lugu vanalinnast” esitas ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega 10. jaanuaril 92aastaseks saanud helilooja lapsepõlvest inspireeritud partiita „Vanalinn” tema sünnikodus Toompeal Stackelbergide majas. Klassikaraadio tegi teosest ka uue salvestuse.
Sooloflöödile kirjutatud partiita „Vanalinn” tellis legendaarne flötist Samuel Saulus ning see tuli esiettekandele aastal 1988. Teose teises osas on helilooja kasutanud riigiarhiivist leitud muusikalist materjali, mis pärineb XVII sajandi algusest. Õhtu kunstiline juht…
-
Järvi oli kava koostades keskendunud kahele suurele, saksa ja vene muusikatraditsioonile. Ilma vaheajata kontserdil kõlasid alguse- ja lõpuloona vastavalt Richard Straussi „Don Juan” ja Skrjabini „Ekstaasipoeem” ning nende keskel kaks solistiga numbrit: Rahmaninovi „Rapsoodia Paganini teemale” (klaveril Valentina Lissitsja) ja Bachi viiulikontsert a-moll (Julia Fischer). Kava tõi esile orkestri tugevaimad küljed: nooruslik vaimustus, virtuoossus, energia, valmidus ennast pidevalt ületada. Iga mängija näis end tundvat ühtaegu solistina,…
-
Klavessinist Saale Fischeri idee nimetada uus neljaliikmeline ansambel Georg Friedrich Händeli 1721. aastal loodud ooperi järgi on kahtlemata tore leid, sest tegemist on 1719. aastal avatud Londoni Royal Academy lavale loodud teosega. Händeli viljakas Itaalia periood oli lõppenud ning alanud uus etapp tema loometöös. See fakt haakub hästi meie praegu veel stardipositsioonis ansambli Floridante tegevusega, samuti on sõnadele floridus ja florens eesti keeles hulk kauneid vasteid:…
-
Kui vene heliloojatest Alfred Schnittke (1934–1998) teoseid võib meie kontserdilavadel siiski mõnikord kuulda, siis Dmitri Bortnjanski (1751–1825) helitööd tuleks küll kanda väljasurnud komponistide „punasesse raamatusse”. Ja nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) laupäevane kontsert „Vene kirikumuusika šedöövrid” Jaani kirikus Risto Joosti dirigeerimisel veenvalt näitas, ilmaaegu.
Bortnjanski raius (nagu enne teda Peeter I) Venemaale „akna Euroopasse”, ainult et muusikalises mõttes ja Katariina II valitsemisajal. Õppis ju noor Dmitri Bortnjanski…
-
Esmalt mõni sõna muusika esindusorganisatsioonide kaasamisest sihtasutuste loomise protsessis. Ühe koosoleku kujul seda tõesti oli – EMNi aastakoosolek ja kohtumine tollase kunstide asekantsleriga 17. juunil. Pärast ministri vahetust detsembri algul tegid ka heliloojate ja interpreetide liidu ning muusikanõukogu juhid visiidi uuele kultuuriministrile. Viimane tõi kaasa lubaduse, et asutatavate sihtasutuste nõukogusse kaasatakse esindusorganisatsioonide esindaja. Sellega piirdusidki konsultatsioonid esindusorganisatsioonide ja loomeliitudega muusikavaldkonna mõlema eluliselt olulise asutuse fundamentaalse reformi…
-
Muusikamehe ja ajakirjaniku Harri Kiisa (1922–2000) mälestusteose „Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis” trükiarv on sada eksemplari,* kuid minu riiulisse jõudis see kohe, kui olin teose esitluselt muretsenud. Ma tundsin Harri Kiiska aastail 1990–2000 küllalt lähedalt kas Teataja toimetusest Stockholmi Eesti Majas või Asta ja Kalju Lepiku kodust Rågsvedis. Just seesama lähedus kammitseski mind Harri Kiisa tööst ja ettevõtmistest põhjalikumalt kirjutamast, sest Kiisk oli suhtumises…
-
Udo Kasemets
16. XI 1919 – 19. I 2014
19. jaanuaril lahkus siit ilmast 94aastaselt üks olulisemaid ja säravamaid nüüdisaegseid eesti heliloojaid Udo Kasemets. Kasemets oli väheseid siit pärit heliloojaid, kes tundis põhjalikult sõjajärgse muusika uusi suundumusi ja oli ka lääne heliloojate hulgas üks esimesi, kes hakkas neid oma loomingus rakendama ja propageerima.
Kasemets sündis 16. novembril 1919. aastal Tallinnas. Aastail 1940 – 1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis…
-
Sinu uus album „Say Whaat?” näib olevat üles ehitatud parimas mõttes kantri, souli ja popi kompromissidele. Kuidas kontseptsioon sündis?
Kali Briis: Kui ma kitarri kätte võtan, siis ta tavaliselt ei hoiata mind ette, mis järgmisena tuleb. Seekord oli lisaks veel tunne õige. Kuna hiphopi ja puhta elektroonilise muusikaga olen ringi peale saanud, jäigi ainuke loogiline variant astuda maadele, kuhu varem jalga pole toetanud, proovida uusi retsepte ja…
