-
Ei hakka siinkohal arutama, mida kõike siinne suvi festivali määratluse all pakub. Väga mitmekesist pilti täiendavad veel mitmesugused muusikapäevad, kontserdisarjad ja -tuurid, nii et iga üks peaks leidma oma. Kellele kõrgtasemel Pärnu muusikafestival (14. – 20. VII), mille kvaliteeti kinnitab valimine ResMusica Euroopa suvefestivalide kataloogi 60 klassikalise muusika ja tantsu festivali hulka, kellele Rannapungerja intiimsemad tuletornikontserdid (25. – 26. VII) või elitaarsem II Eivere klaverifestival (1.…
-
Põhjamaade Sümfooniaorkestril (PSO) on heaks tavaks lõpetada maikuu lõpupäevadel Anu Tali juhatusel oma hooaeg. Möödunud, XVI hooaeg ei saa kiidelda küll paljude „projektidega”, sest avakontsert ja ühtlasi eelmine kava jäi oktoobrisse 2013, kuid see-eest anti sellega mitu kontserti: Estonia kontserdisaalis kolm (kui sinna hulka arvata ka veidi lühendatud kavaga koolilastele mõeldud päevane kontsert) ja Tartus Vanemuise kontserdimajas üks kontsert. Kui arvestada kõikide ürituste publikurohkust, on orkestri…
-
Festivalil on oma järjepidev ajalugu 1995. aastast peale ning tänavust aastakäiku toetasid Narva linnavalitsus, Eesti kultuurkapital, Vene Föderatsiooni peakonsulaat Narvas, Ida-Virumaa kultuurkapital, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linnavalitsus ja hasartmängumaksu nõukogu. Festivali kunstiline juht on Narva Linna Sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Štšura ja aukülaline Jevgeni Mravinski abikaasa Peterburi konservatooriumi flöödiprofessor Aleksandra Vavilina-Mravinskaja. XX sajandi üks silmapaistvamaid dirigente Jevgeni Mravinski, kes oli vene tipporkestri, praegu Venemaa teenelise kollektiivi, Dmitri Šostakovitši…
-
Kui hakkan meenutama oma esimesi muljeid Eri Klasist, siis meenub kõigepealt lustakas ja meeleolukas meeskvartett (Arved Haug, Eri Klas, Uno Loop ja Kalju Terasmaa), keda kuulama ma püüdsin igal võimalusel pääseda. Hiljem selgus, et oleme Eriga ühe ja sama Raua tänava kooli poisid, mina mõned aastad varem ja minu järeltulijad märksa hiljem. Olin mitu korda kuulnud müüti koolipoisist, kes kõikide hämmastuseks sisenes 21. kooli peauksest uhkel…
-
Loomelaborisse oodatakse avatud mõtlemisega motiveeritud noori, kellele meeldib muusikast mõelda, seda uurida ja ise luua. Labori peamine sihtrühm on muusika- ja huvikoolide vanemate klasside õpilased ning gümnaasiumi- ja keskastme õpilased, eeltingimuseks nooditundmine ja soovitavalt mõne instrumendi mängimine tasemel, mis lubab omaloodud muusikat esitada. Fookuses ei ole pillimänguoskus, vaid loov lähenemine pillile.
Muusikafondi juht Kristo Matson peab loovat mõtlemist oluliseks kogu ühiskonnas: „Loova mõtlemise oskus ja selle arendamine…
-
Astusid ise heliloojate liitu selle sajandi algul, aastal 2000. Kas see mõjutas kuidagi sinu kui noore helilooja arengut ja võimalusi?
Märt-Matis Lill: Eks ta kindlasti mõjutas. Rohkem vahest seda laadi üldiste asjade kaudu nagu Eesti muusika päevad, milleta ma ausalt öeldes oma arengut heliloojana ei kujutaks ettegi. Aga ka see teadmine, et ma olen osa sellisest väärikast seltskonnast, kuhu kuuluvad näiteks Arvo Pärt, Veljo Tormis ja Erkki-Sven…
-
Ja ütleme, Gogol Bordello hingesugulased on kaude ka Legshakeri kutid, aga nende mõjutaja on ikka esmalt iiri folkpunkbänd The Pogues ja nonde poeet-laulik Shane MacGowan, kes, muide, on ka Gogol Bordello üks iidoleid . . . . Neis puudub veel tegelikult see elementaarne kurbus, see lõplik valu ja üksildus, mis kogu mürtsule tolle plahvatusjõu lisab, et see lihtsalt mürtsuks ei jääks, vaid ka verd laiali pritsiks.
Praeguseks umbes 15 aastat…
-
Kui mitu eriilmelist üritust korraldatakse ühel ja samal ajal, siis võib nende vahel tekkida ka omamoodi sünergia. Just seda võiski täheldada läinud laupäeval Hopneri majas Timo Steineri ja Ben Okri muusikalis-kirjanduslikul õhtul „Elu saade” sarjas „Heli ja keel”. See sai teoks koostöös kirjandusfestivaliga „HeadRead” ja Tallinna vanalinna päevadega.
Juhtus aga nii, et vanalinna päevade melu sekkus nagu mingi X-faktor sel õhtul toimuvasse sõna otseses mõttes, kuna samal…
-
Nüüdismuusika määratlusest
Kerikmäe: Diskussioon, mis on süvamuusika, on olnud pikk ja keeruline, aga üldiselt, pidades akadeemilises kontekstis silmas meie kaasaegset süvamuusikat, on vahest suhteliselt arusaadav, mida mõeldakse.
Johannes: Mõnikord loetakse nüüdismuusikaks viimase viie aasta jooksul tehtut, et püsida võimalikult oma aja kontekstis. Aga mulle tundub otstarbekas vaadata veidi laiemalt: Teise maailmasõja järgne periood on Euroopa kultuuriruumis tõesti eristatav ja peamegi vestluses silmas just seda laiemat perioodi.
Ainult ajalisest eristusest…
-
Valdur Mikita arutleb teoses „Lingvistiline mets” kõige muu hulgas selle üle, milles seisneb laulu tõeline vägi: „kui käsi teeb õige liigutuse, saab ka hääl õigele asjale pihta” ning „Laulev või tantsiv inimene on aga üle-meelik – see, kes sooritab asju, mida ühe meele piires teha pole võimalik”. Erakordselt tabavad mõtteavaldused neile, kel eluülesandeks leida endale parim teeots laulmise salapärastes labürintides. (Seda fantaasiat ärgitavat ja mõttestampidest vabastavat…
