Toeta

Muusika

  • Laulmiskirg võib maksta elu
    2024. aasta Vello Jürna nimelise lauljate konkursi finalistid olid Dragoș Andrei Ionel, Annaliis Viidebaum (II koht), Eleriin Müüripeal (III koht), Rael Rent (I koht), Marta Ojasoo ja Laura-Retti Laos.       
    Raigo Pajula

    Laulmiskirg võib maksta elu

    Varalahkunud tenori nimeline konkurss tuletab meelde, et tohutu anne võib saada hukatuseks.

    Anne Aavik
    6 minutit
  • Trallitamisest ühislaulmiseni
    Pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas on Leedu intelligentsi, muusikute ja folkloristide huvi ukraina keele ja rahvamuusika vastu märkimisväärselt kasvanud. Sellise koostöö üks silmapaistvamaid tulemusi on Vilniuses loodud folklooriansambel Namõsto, mis esitab autentselt ukraina rahvalaule.       
    Namõsto

    Trallitamisest ühislaulmiseni

    Kirjandusmuuseumis peetud konverentsil käsitleti nii rootsi pillimänguviisi trallitamist kui ka mitmesuguseid rahvalauluga seotud traditsioone.

    Marion Selgall
    7 minutit
  • Fookusest väljas
    Katariina Maria Kits-Reimal (viiul) ja Marcel Johannes Kits (tšello) on Eesti publiku mällu sööbinud telesaate klassikatähtedena, kellest on nüüdseks saanud väljakujunenud kunstnikud.             
    Kaupo Kikkas

    Fookusest väljas

    „Keelpillifookusel“ esitavad solistid ja ansamblid tavapärase repertuaari kõrval teoseid, mis nõuavad interpreetidelt keskmisest rohkem ja mida seetõttu kontserdilaval tihti ei kuule.

    Kai Kiiv
    5 minutit
  • Kas keha on siis löökpill?
    Alvin Lucieri teos „Music for Solo Performer“ toimib kui fotonegatiiv, kus kõige valjemad helid tekivad siis, kui interpreedil (Vambola Krigul) õnnestub ennast kõige rohkem välja lülitada, ning vastavalt sellele kanduvad alfalained löökpillidele.      
     Raul Keller

    Kas keha on siis löökpill?

    Frustreeritud vananemine, alfalained, perkussiivne ülakeha, võimendatud krõmpsutamised-kulinad, sapikivid ja eri tasandil mõttemängud rulasõidust.

    Talvi Nurgamaa
    4 minutit
  • Üks Lonitseera muusikaline võileib – jah, palun!
    Mida kauem Lonitseera heli- ja sõnamaailmas viibida, seda suurem on soov Kaisa Kuslapuu ajus ringi tuhlata, et tema geniaalsusest osa saada.      
     Gunnar Laak / Eesti Kontsert

    Üks Lonitseera muusikaline võileib – jah, palun!

    Lonitseera äsjased esinemised Eesti Kontserdi esindussaalides Tallinnas, Tartus ja Pärnus koos laiendatud koosseisus VHK keelpilliorkestriga on vaid üks verstapost bändi eduloos.

    Kristiina Malm-Olesk
    4 minutit
  • Meistrid laval
    Tšellist Valle-Rasmus Roots ja pianist Sten Lassmann, mehed parimates aastates, andsid EMTA suures saalis kontserdi ning esitlesid plaati, kust leiab muu hulgas Heino Elleri kogu tšelloloomingu.       
    Kaupo Kikkas

    Meistrid laval

    Laval tehti muusikat ega lobisetud ning kavalehel märgitud heliplaadi „The Estonian Cello“ esitlus piirdus võimalusega soetada enne kontserti või vaheajal plaat.

    Toomas Velmet
    5 minutit
  • Advendiaeg algas rahusõnumiga
    Arnold Schönbergi koor (dirigent Erwin Ortner), mida hinnatakse täpsete ja kunstiliselt kõrgel taseme tõlgenduste järgi, esitas Laulasmaal mitmekülgse ja nõudliku, selgelt läbi mõeldud kava.       
    Birgit Püve

    Advendiaeg algas rahusõnumiga

    Esimesel advendil Pärdi keskuses antud kontsert oli pühendatud kahe klassikalise muusika suurkuju, Arnold Schönbergi 150. ja Anton Bruckneri 200. sünniaastapäevale.

    Annika Lõhmus
    4 minutit
  • Kuidas kõlas november
    Oli värskendav, et Eesti Rahvusmeeskoor julgeb tähtpäevakontserdil olla vaba ja vahel ka vähem akadeemiline, kui publik on harjunud nägema.      
     Gunnar Laak / Eesti Kontsert

    Kuidas kõlas november

    Kuigi õues oli juba lõunast saati pime, oli kontserdisaalides soe ja hea ning novembrikuu kontsertidele tagasi mõeldes tulevad pähe sõnad „hubasus“ ja „siirus“.

    Greta-Liisa Aro
    4 minutit
  • Balleti loomine on nagu maratonijooks
    Helilooja Alisson Kruusmaa nendib, et balleti „Valgus maailma lõpust“ kirjutamise kõige suurem õppetund on teistega arvestamine: vajadusel tuleb teha muudatusi, et mahtuda teiste artistide ja loojate loomingusse.       
    Kristi Tüvi

    Balleti loomine on nagu maratonijooks

    Alisson Kruusmaa: „Heliloojana loodan, et minu muusika annab lugu piisavalt hästi edasi. Isegi siis, kui saalis olija sulgeb silmad ega vaata, mis laval toimub.“

    Kristiina Malm-Olesk
    5 minutit

  • Heino Rannap 9. VI 1927 – 24. XI 2024

    24. novembril lahkus meie hulgast 97 aasta vanuselt EMTA emeriitprofessor Heino Rannap, kes on eesti muusikaharidusele ja kultuurielule palju andnud. Teame teda kui muusikapedagoogi ja pedagoogikaajaloolast, aga ka kui teadlast – esimest pedagoogikadoktorit muusika valdkonnas.
    Heino Rannap sündis 9. juunil 1927 Hallistes õpetajate perekonnas. Põhihariduse omandas ta Halliste ja Abja-Paluoja koolis, keskhariduse aga Viljandi Maagümnaasiumis. Igapäevaste koolitööde juurde kuulusid ka muusikaõpingud. Ta õppis klaverit Alma Arraku klassis,…
    2 minutit
Sirp