-
Kuulaja pilk
Kuna festival pole mitte lihtsalt hulk kontserte, vaid läbimõeldud tervik, siis on sel ka oma kindel kontseptsioon: avakontsert kunstilise juhi enda osalusega, instrumentaal- ja vokaalkammermuusika, klaveriõhtu ning midagi kergemat laiemale publikule – sedapuhku oli selleks flamenkokontsert. Festivali eripära ja võlu ongi just selles, et siin musitseerib alati ka pianistist kunstiline juht ise. Paasi osalusega kontserdid ongi tihti festivali ühed tugevamad ja huvitavamad. Ka seekord jättis…
-
Kõiki kontserte ei saanud ma kahjuks kuulata, kuna mere kutse oli liiga tugev. Aga siiski: hästi väljendusrikas ja pakkuda tahtev oli Riivo Kallasmaa (oboe) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) kammerkava. Heas teineteisemõistmises ja teatud elegantsiga esitatud avalugu, Maurice Raveli pala habaneera vormis (algselt häälele loodu töötlus oboele) andis kontserdile kohe positiivse laengu. Sama autori sonatiin on tuttav eelkõige klaveriversioonis ja sellisena loomult läbipaistev ja õhuline. Meie saime…
-
Põnevaid paralleele võib leida kahe ooperi – Pärnus Varssavi Kammerooperilt Händeli „Imeneo” ja Saaremaal Ukraina Rahvusooperi Bellini „Norma” süžees ja ajaloolises käekäigus. Mõlema ooperi põhiprobleemiks on naise siseheitlus valikute tegemisel: kas võitjaks jääb kohustus või armastus. „Imeneos” toimub tegevus Ateenas, „Normas” viivad sündmused enne Kristuse sündi keldi kogukonda, kus druiidid on pühendunud vastasseisule Rooma ülemvõimu vastu. Händeli ooper nägi ilmavalgust 1740., Bellini 1831. aastal. Muutusid ajad…
-
Kadri Kipperi Musetta valss ja Gilda aaria olid maitsekalt esitatud, kuid Robert’i järel andis siiski tunda kaalukategooriate erinevus. Ometi ei tulnud see kontserdi üldpildile kuidagi kahjuks. Kipperil on pehme laulev tämber, mis nii kõrge soprani puhul pole sugugi tavapärane, samuti hea intonatsioon ja musikaalne tundlikkus. Kuigi kohati lavaliselt veel veidi kinni, jättis tema esinemine väga sümpaatse mulje. Robert on aga tõepoolest tenor maailmaklassist. Alates esimestest nootidest…
-
Keset seda mõnusat muusikamöllu ja imelist ilmaga vedamist hakkasin mõtlema, mis just need festivalid nii eriliseks teeb, ja kas peaksime oma rokifestivalist puudust tundma või piisab meile „Positivusestki”.
Nii Viljandi kui ka Haapsalu festival on sündinud 1990ndate algul äsja taasiseseisvunud Eestis ning eluõiguse välja võidelnud peamiselt tänu korraldajate fanatismile. Sama võib öelda tänavu 25. korda toimunud „Jazzkaare” kohta. Asjaolu, et stiilid, mida need festivalid esindavad, katavad muusika…
-
Mida esitatakse folgil?
Viljandi festivali nimetuses sisalduv mõiste „pärimusmuusika”, mis hakkas Eestis levima XX sajandi lõpus, ei ole täpselt tõlgitav teistesse keeltesse. Sõna otseses mõttes peaks see olema sama, mis traditsiooniline (s.t suulise traditsiooni või traditsioonilise ühiskonna) muusika, kuid nende nähtuste järgi, mida pärimusmuusika alla paigutatakse, hõlmab see ka nn maailmamuusikat ja üldse igasugust etnilise värvinguga muusikat, mis ei ole lääne kunstmuusika. Kuigi mõne definitsiooni järgi kuulub…
-
Kas tahad, et kammerorkestrist saaks sinu elutöö, või on see sinu mitmekülgses elus vaid üks tahk? Juhatad ju ooperiteatris, laulad kontratenori rolle . . . .
See on üsna bravuurne küsimus. Kammerorkester elutööks on vahest ennatlik öelda. Aga töö kammerorkestriga on mulle väga eriline. Orkestriga puutusin kokku juba pikka aega tagasi – 2000. aastate alguses Eesti Filharmoonia Kammerkooris lauldes, olin siis veel kooris rühmalaulja. Esimest korda juhatasin seda orkestrit 2003, nii et sellestki on juba 11 aastat. Aga…
-
Orkestrid ja solistid
Festivali alguses oli hea võimalus kuulata ja omavahel võrrelda kaht lõunanaabrite üsna erinäolist orkestrit. Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester oma kõlarikkuse ja soolode tasemega väga ei vaimustanud, kuid kõik, mis partituuris kirjas, sai korralikult ära mängitud. Täielikult Richard Straussi muusikast koosneva kava puhul (helilooja 150. sünniaastapäeva auks) seda nii vähe ei olegi. Kui kontserdi alguses pidi Neeme Järvi orkestri ja publiku sütitamisega mõnevõrra vaeva nägema, siis…
-
Venemaal käib õigeusu muusika käsi hästi. Pärast Nõukogude riigi kokkukukkumist sai sakraalmuusika tagasi tähtsa koha kultuuris. Õigeusu helitraditsiooni arendamiseks tegutseb riigi toetusel vaimuliku muusika akadeemia, alates 2007. aastast toimub õigeusu muusika festival ning 2012. aastast ka heliloomingukonkurss, mis kannab nimeka hümnilooja Roman Sladkopevetsi nime. Konkursi aukogus on autoriteetsed heliloojad Gija Kantšeli, Sofia Gubaidullina ja Arvo Pärt.
Võistulaulmine kutsuti ellu selleks, et saada uut repertuaari kirikuteenistustele ning kontserdisaalis…
-
Eesti muusikaelu on tabanud valus kaotus, meie hulgast on lahkunud laulja ja instrumentalist Jaan Arder.
Jaan Arder sündis 26. veebruaril 1952 Tallinnas pastor Arpad Arderi ja Veronika Arderi pere teise lapsena. Jaan õppis Rakvere lastemuusikakoolis ja jätkas seejärel oma muusikaõpinguid Tallinna muusikakeskkoolis viiuli erialal Paul Purga juures ning õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis laulmist Tiit Kuusiku lauluklassis. 1972. aastal alustas lauljana varajase muusika ansamblis Hortus Musicus ja 1974.…
