-
Eestis tegutseb teadupärast kaks kutselist ooperiteatrit, kokku sünnib meil viimasel ajal (koos festivalilavastuste, eraprojektide ja tudengitöödega) aastas keskeltläbi 5–10 uut ooperilavastust. Mullu avaldatud statistika kohaselt oli Eesti hooajal 2011/12 ooperietenduste koguarvult (138) miljoni elaniku kohta maailma riikide seas teisel kohal Austria järel ja Saksamaa ees. Sealjuures on kõike ooperikunstiga seonduvat komponeerimisest ja dirigeerimisest kuni laulmise ja pillimängu ning lava- ja valguskujunduseni võimalik kohapeal õppida. Ainult lavastamist…
-
„Ideaalis võiks muusikateatri lavastajate (aga miks mitte ka dramaturgide) koolitamise oma õppeprogrammi lisada Eesti muusika- ja teatriakadeemia,” leiab Alvar Loog. Kas teie lavakunstikooli juhina näete võimalust ja/või vajadust seal koolitada ka muusikateatri lavastajaid?
Kindlasti vajab Eesti ooperilavastajaid, kes näeksid ennast ooperitruppide vaimsete juhtidena ning tunnetaksid paremini ooperi kohta rahvuslikus kunstikehamis. Ooperilavastajate koolitamine on aga väga spetsiifiline ning Euroopas tegeldakse sellega suhteliselt vähestes kõrgkoolides. Eestis teeb ooperilavastajate koolitamise…
-
Alvar Loog leiab muu hulgas: „Tänasel päeval näib Estonial ja Vanemuisel olevat kadunud soov ja suutlikkus astuda kohapeal sündinud lavastuskeele abil vahetusse suhtesse maailma ooperirepertuaari klassikaga, ooperirežii tehniliste oskuste hääbumise tõttu jõuavad need meile „kultuurriikidest” pärit lavastajate vahendatult”. Kas omamaise (ja/või koosseisulise) lavastaja puudumine on Estonia ooperitrupile lahendamist vajav probleem?
Praegune aeg on ooperikunstis väga lavastajakeskne ning Rahvusooper Estonia on võtnud ülesandeks tuua publiku ette võimalikult erinevat…
-
Kõrvalised küsimused
Massipsühhoosil on teatavasti suur mõju (mõte, mis üsna mitu korda Bayreuthis ja Nürnbergi vahetus läheduses peast läbi ujus) ning igal õhtul kuulsas mahedakõlalises ooperimajas istudes kordus vaimustunud tunne, et see muusika, see festival, see publikki ei saa ju ometi enam paremaks minna. See pidigi olema tipp. Aga kujutage ette minu üllatust, kui lugesin pärast oma vasikavaimustust nähtud lavastuste kriitikat ning leidsin ülevoolavat laitust, poliitilisi intriige…
-
Kuna mul on olnud aastaid võimalus külastada Soomes Savonlinna ooperifestivali esietendusi, siis proovingi nüüd võrrelda seda ning Birgitta festivali kui kahte täiesti erineva suunitlusega ning mastaabiga muusikasündmust. Savonlinna ooperifestivalil, mis kestab kuu aega, sain kuulda-näha Sallise „Kullervot”, Bizet’ „Carmenit” ja Puccini „Madama Butterflyd”, Birgitta festivalil Bernsteini „Missat”, Mozarti „Röövimist Serailist”, Verdi „Maskiballi” Moskva Helikoni esituses ning maestro Klasile pühendatud galakontserti. Elamused kummaltki festivalilt on uhked ja…
-
Alates 2011. aastast korraldab Arvo Pärdi keskus augusti lõpupäevil filmiõhtuid, mille kunstiline juht on viimastel aastatel olnud Kaarel Kuurmaa. Möödunud aastal esitleti valikut dokumentaalfilmidest, kus on kasutatud Pärdi originaalteoseid. Sel aastal oli fookuses kolm isikupärast 2013. aasta linateost: Napolis sündinud režissööri ja stsenaristi Paolo Sorrentino „Kohutav ilu” („La grande bellezza”), briti režissööri Richard Curtise „Ainult aja küsimus” („About time”) ning itaalia juurtega USA režissööri Derek Cianfrance’i…
-
Nii nagu pealkirjas öeldud, on Hiiumaa Pühalepa vallavanem Ants Orav iseloomustanud III Pühalepa muusikafestivali kontserte bukleti eessõnas. See ennustus kehtib kontsertide kohta 100% ning neid anti kolme päeva jooksul täpselt viis.
Pühalepa kirik Hiiumaal Suuremõisas on väike, aga see-eest vanim saare kirikutest ja haruldaselt hea akustikaga nii kammerlikele vokaal- kui ka instrumentaalkoosseisudele. Kirik ei ole suurepärases korras, näha on krohvivaringuid laes, kuid tundub, et MTÜ Kerema…
-
Pealkirjas esitatud küsimus võib isegi mõnevõrra üllatada, sest keda siis veel kontserdikülastaja peaks tundma kui mitte Mozartit? Tegelikult võib tuntus olla väga suhteline ja kui järele mõelda, siis ei pruugi kujutlus Mozarti muusika pidevast kohalolust tunduda enam pooltki nii enesestmõistetav. Õigupoolest on tema loomingu võtmevaldkonnad kontserdisaalis üsnagi ebavõrdselt esindatud ja isegi traditsiooniliselt palju mängitud žanrides jätkuks siinses muusikaelus Mozartile veel küllalt ruumi. Tarvitseb vaid valida mõni…
-
Kõlavärvidest rääkides toimib viide visuaaliale enamasti metafoorina. Võrdluses pole midagi eriskummalist: nii helid kui ka värvid on ju võnked ning Newton konstrueeris seitsme värvi spektri mh diatoonilist helirida silmas pidades. Peaks aga kuulmisaisting tekitama reaalse värvitaju, on tegemist sünesteesiaga (kr k synaísthēsis ’koostaju’). Õigupoolest märgib sünesteesia mis iganes kahe tajumodaalsuse vahetut seost, juhul kui see on enamjaolt tahtele allumatu ja vastavused on küllalt püsivad. Lisaks muusika-värvi…
-
Tunnustusi ja preemiaid
Järgnevad esiletoodud pole ehk kõik veel praeguste tipptegijate hulgas, tuleviku jaoks tasub neist aga mõndagi muusikut silmas pidada.
*Berliini Koomilise Ooperi kunstiline juht ja karismaatiline pealavastaja, Austraaliast pärit Barrie Kosky, kellega koos töötab Berliinis teatri esimese kapellmeistrina ka eestlanna Kristiina Poska, vääris rahvusvahelise ooperiauhinna International Opera Award aasta lavastaja kategoorias ja sai selle kätte tseremoonial Londonis.
*Nüüdseks on pool aastat uues ametis olnud noor dirigent, ka…
