Eesti Kontserdi sari „Sibelius 150“ 19. II Estonia kontserdisaalis: Henning Kraggerud (viiul, Norra), rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja dirigent Vello Pähn, kavas Jean Sibeliuse viiulikontserdi d-moll ja II sümfoonia D-duur.
Tänavune aasta on muusikaliste tähtpäevade poolest niivõrd külluslik, et pakub tähistamisvõimalusi igale maitsele. Lubatagu need siinkohal (nagu ütleb moodne väljend) „kaardistada“. Bachi, Händeli ja Scarlatti 330. sünniaastapäev pakub kindlasti numeroloogilist huvi, kuid mahukat eriprogrammi oodata oleks vist liiast. Rahvusooperi…
Mälestusteraamat väärtustab Vallo Järvi dirigenditööd.
Millise raamatu vastu tunneme huvi? Eks ikka sellise, mille sisu meid eeldatavalt puudutab. Vallo Järvi on kindlasti üks neist teatriloo suurkujudest, kelle aastatel 1949–1994 Estonias juhatatud etendustelt on õige mitu põlvkonda saanud kaasa teatrimälestuste kaja. Ta on koguni muusikute dünastia alusepanija: Vallo Järvi ja tema noorema venna Neeme lastest-lastelastest saaks kammerorkestri kindlasti kokku.
Seegi on suur kunst, kuidas…
Res Musica nr 6. Koostanud Toomas Siitan. Keeletoimetajad Triin Kaalep, James Vallintine Carr, Christian Schaper. Kujundanud Maite Kotta. EMTA, EMTS 2014, 203 lk.
Kui muusika paelub ühel või teisel moel suurt osa inimestest, siis miks ei võiks sama pakkuda muusikalugu? 2014. aasta lõpupoole nägi trükivalgust Eesti Muusikateaduse Seltsi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduste osakonna kuues aastaraamat „Res Musica“. See Toomas Siitani koostatud teemanumber on pühendatud muusikaajaloole.…
Mis paneb filmi mõjuma? Kui peab paika, et just muusika on see, mis annab liikuvale pildile hinge, siis Michael Pärt on keegi, kes sellele kaasa aitab. Iroonia peitub aga selles, et vaatajale peaks mõjuma linateos tervikuna. Teisisõnu, tema tööd võib õnnestunuks…
Gennadi Taniel
29.VII 1940 – 23. II 2015
Meie hulgast on lahkunud helilooja Gennadi Taniel. Sündinud ERSO viiuldaja Rudolf Tanieli perre, pani isa ta juba seitsmeaastaselt õppima klaverit silmapaistva pedagoogi Karl Sillakivi juures. Nooruki muusikahuvi ja -harrastused olid väga mitmekülgsed: ta oli võimekas pillimees juba teismelisena, kui hakkas 1955. aastal mängima saksofoni Rein Ploomi juhatatud Tallinna Tuletõrjeühingu estraadiorkestris. Tallinna muusikakooli lõpetas ta 1960. aastal fagoti erialal, jätkas konservatooriumis…
Eesti rahvusliku klaverimuuseumi, Tartu laulupeomuuseumi ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi koostööna sai Tartus teoks näitus „Eesti harmoonium“ (koostaja Alo Põldmäe), mis on pühendatud muusika-aastale ja harmooniumi leiutamise 205. aastapäevale. Laulupeomuuseumis saab 7. märtsini vaadata teatri- ja muusikamuuseumi, klaverimuuseumi, tootmiskoondise Tarmeko, Tartu…
„Eliitkontserdid“: Peep Lassmann (klaver) 10. II Estonia kontserdisaalis.
Meil on palju häid ja erilisi heliloojaid. Vähem on võib-olla teadvustatud, kui palju on Eestis sisukaid ja eriilmelisi muusikuid-esitajaid. On ikka justkui mure, kuidas jätkub neile esinemiskohti ja eneseväljendusvõimalusi. Interpreetide liidu ja Eesti Kontserdi „Eliitkontsertide“ sarja üks väärtusi on asjaolu, et see annab läbilõike meie eriilmelistest esitajatest ja kõrvutab neid – nii paistab kõigi isikupära tugevamalt silma. Paar sõna…
Topelt-CD „Heli ja keel“ esitleb luulet ja muusikat siduvas kontserdisarjas (või selle eelloos) kõlanud muusikat, kaheksat teost kuuelt autorilt. Kolmandat hooaega kestvas ja tuntust koguvas sarjas on esindatud ka nüüdisautorid, kuid CD kava hõlmab ainult lahkunud heliloojate teoseid. Luulet plaadilt ei kuule ja siin puudub sõna- ja muusikakunsti kokkupuutest sündiv topeltnõidus. Aga CD-l on omad väärtused: kerguse vaimust kantud esitused ning äratundmised ja üllatused, mida pakub…
Nende kolme sõna vahel on mitmesuguseid seoseid. Alustan kaugelt, aastast 1962, kui noor helilooja Veljo Tormis käis üleliidulise heliloojate liidu grupiga Budapestis Zoltán Kodály 80. sünnipäeva tähistamise üritustel, kuulis palju ja tõi kaasa noote, peale Kodály ka Bartóki noote ning huvi nende kirjutiste vastu. Just Kodály koorilaulude kuulmist on ta nimetanud oma ohhoo-elamuseks, mis aitas endani jõuda. Sealt algasid ka jutud muusikalisest emakeelest. Tormis: „Mul on…
Reinvere loomingus on siiani olnud kaks lahknevat liini. Üks on modernistlik suund, näiteks tema „Reekviem“ ning muud erilise helitämbriga ja sõnale toetuvad multimeediateosed. Teine on rohkem klassikaline suund, mille aluskivi on „Loodekaar“ ja mitmed sellele järgnenud oopused. Mind huvitaski „Peer Gynti“…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kiirelt selgus, et Michael Pärdi tundlikkus helide suhtes kaalus üles tema teekeetmise oskuse.Renee Altrov
Tundmatu eesti meistri harmoonium XX sajandi algusest.Alo Põldmäe
Jüri ReinvereErik Berg / Pressifoto
