Toeta

Muusika

  • Sai ale uda? Kultuuride ristteel

    22. ja 23. mail toimus Volga ääres – või peaaegu Volga ääres, jõest umbes 50 kilomeetri kaugusel – Marimaa pealinnas Joškar-Olas spontaanselt ja suure hooga korraldatud üritus „Kultuuride risttee“. Venemaa kultuuriministeeriumi eesmärk oli korraldada neljas Venemaa paigas väliskülalisi kaasav koos­töö­projekt, mille mõeldavaks juhtmõtteks oli umbes: „Ärge uskuge petiseid, kes ütlevad, et Venemaa eurooplasi ei armasta!“.
    Kes soome-ugri liikumist on jälginud, see teab, et mitmesugustel põhjustel kujutab praegusaeg…
    Mart Siimer
    4 minutit
  • Naiivse kõrvaga

    Naiivse kõrvaga

    Eesti heliloojate festival 22. – 29. V Tartus ja Tallinnas

    Jorma Toots
    5 minutit
  • Mees, kes liigutas vaimuliku muusika piire
    Ines Maidre hoolib hooletusse jäetud heliloojatest ja loomingust.
    Erakogu

    Mees, kes liigutas vaimuliku muusika piire

    Ines Maidre on plaadistanud kogu Rudolf Tobiase oreliloomingu 1995. aastal ja teist korda tänavu.

    Ene Pilliroog
    5 minutit

  • Pekingi ooper kui üks etenduskunstide kroonijuveele

    Hiina Rahvusliku Pekingi Ooperiteatri etendus „Yangide naiskindralid“ festivalil „Orient“ 28. V Nordea kontserdimajas.
    „Oriendi“ festivalil avanes eesti publikul võimalus osa saada suurejoonelisest etendusest „Yangide naiskindralid“, mille kandis ette väga esinduslik Hiina Rahvusliku Pekingi Ooperiteatri trupp. Etendus jutustas ligi tuhande aasta vanust legendi, kuidas Yangi perekonna naisliikmed astusid oma lahingus hukkunud abikaasade asemel vägede etteotsa ja saavutasid neid rünnanud vaenlase üle võidu.
    Pekingi ooper ei ole žanriliselt ooper lääne…
    Raho Langsepp, Lilian Langsepp
    3 minutit
  • Pärnu linna rõõm ja valu
    Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate konkursil pälvis esikoha Sunghyun Kim Lõuna-Koreast (pildil keskel), teiseks tuli Ewa Tracz Poolast ja kolmas preemia jagati Läti esindaja Rihards Millersi (paremal) ja Venemaalt pärit Juri Rostotski (vasakul) vahel.
    Ants Liigus

    Pärnu linna rõõm ja valu

    Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival „PromFest“ 22.–25. V: Verdi „Aida“ uuslavastus, IX Klaudia Taevi nimeline konkurss ning kontserdid ja kohtumised.
    Ei mäletagi, millal viimati sain kahest nähtusest sellise energialaengu. Mõlemad puudutavad jumalikku loodust: kevadise, jahedate ööde tõttu eriti kirgastes toonides pargialleede ja tujuka…
    Tiiu Levald
    4 minutit
  • Härra minister!

    Härra minister!

    „Kultuuriministeeriumi valitsemis­­­ala arengukava 2016–2019“ mõõdikute tabelis (lk 6) on teatrikülastuste, raamatute ja kontserdikülastuste arv ette nähtud üsna stabiilsena, ent välismaalt laekuvad autoritasud muusika valdkonnas peaksid algtaseme 164 102 eurolt hüppama 2019. aastaks 800 000 euroni. Kas tulemuse saavutamiseks mitmekordistatakse ka (vähemalt) muusika­ekspordi toetusi?
    Pillifondi…
    1 minut
  • Modernsed klišeed traditsioonilises ooperis
    Amnerist kehastava Anželina Švatška kogemus on juba üsna suur, millest andis tunnistust ka suurem lavakindlus.
    Juri Seredenko

    Modernsed klišeed traditsioonilises ooperis

    Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali „Promfest“ ja Vanemuise teatri koostööprojekt Giuseppe Verdi „Aida“: muusikajuht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja ja kunstnik Madis Nurms, koreograaf Teet Kask, valguskunstnik Margus Vaigur, osades Jomantė Šležaitė (Leedu), Anželina Švatška (Ukraina), Eduard Martõnjuk (Valgevene), Romāns Poļisadovs (Läti),…
    Kerri Kotta
    4 minutit

  • Siiski nii mõndagi head

    Üle noatera pääsesid dokumenti ka eesti interpreedid

    Kuigi „Kultuuripoliitika põhialused kuni aastani 2020“ sündis kultuuri juhtimise omamoodi grotesksel ajajärgul, on selles siiski nii mõndagi head. Üle noatera pääsesid dokumenti ka eesti interpreedid, mille üle on tõeliselt hea meel! Riigi valmisolek toetada interpreeti, samaaegselt panustades sellega meie inimeste võimalusse rahuldada oma tõsisemaid, vaimseid ja kultuurilisi vajadusi, on igati tänuväärne.
    Viimastel aastatel on kultuuri­poliitikas aset leidnud sügavad nihked.…
    Ivari Ilja
    3 minutit

  • (Rütmi?)muusika 2020

    Kommentaar dokumendile „Kultuur 2020“, kus rütmimuusikat justkui ei mainitagi.

    2020. aastal tahaksin rääkida eelkõige muusikast. Mõtlen selle all, et peab olema tasand, olgu siis kultuuripoliitika-, muusikaharidus- või -ekspordi alases diskussioonis, kus räägime muusikast ühiskonnas funktsionaalselt, mitte žanripõhiselt. Muusikaline huviharidus, muusika kontserdilavadel ja digitaalses ruumis; muusikakuulaja, -tarbija ja -ostja profiil, muusikute, muusikaloojate ning nendega seotud institutsioonide roll ja olukord ühiskonnas, muusika kui kultuurivaldkond, muusika kui (loome)majanduse valdkond…
    Virgo Sillamaa
    3 minutit

  • Ja helikunstist sai taas muusika

    MARKO LÕHMUS

    2013. aastal „Kultuuripoliitika põhialuste“ kokkuseadmise kirglikes debattides ja arvukates ettepanekutes oli helikunsti valdkonna töörühma üks soov, et alapeal­kirjas, kus kaunid kunstid lõikude pealkirjana ka vastavate kunstide nime kannavad, oleks fookusevaba „muusika“ kultuuri­poliitika lõpp­dokumendis asendatud „helikunstiga“. Dokumendi arhitekt, tollane asekantsler Ragnar Siil tookord ettepanekuga ka arvestas ja nii jäi. Nüüd siis, esimese kultuuripoliitika jõusolekuaasta ministeeriumi tegevuse aruannet lugedes on valdkonnast taas saanud muusika. Mõttetu…
    3 minutit
Sirp