Toeta

Muusika

  • Vaenukõne eesti muusikutele

    Ma kirjutan seda lugu valentinipäeval vabariigi aastapäevaks. Eh, sõbrad-sõbrad . . . . Pole midagi parata, see importkommertspüha lausa sunnib mängima Taara vägilast ja kõigile ühtemoodi serviti äsama.
    Eesti jazz on vaimuvaene. Olgem ausad, isegi Hispaania kuningakoda ei tegelenud säärasel määral intsestiga, nagu meie jazziskeene oma bändidega. Kõik on suured sõbrad ega ütle omavahel halvasti ka siis, kui keegi on karjuvalt keskpärane. Kuvandki kipub tänu smart casual rõivaeelistusele vastavalt nii…
    Mart Niineste
    3 minutit

  • Kui palju on ajaratta keerdudes kordusi?

    Sarja „Lossimuusika“ kontserdid Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis: 31. I Karmen Puis (metsosopran) ja Piia Paemurru (klaver) ning 7. II Endrik Üksvärav (tenor) ja Jorma Toots (klaver).
    Juba teist hooaega on Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis käimas sari „Lossimuusika“, mis pakub eripalgelist kammermuusikat. Meenuvad aastad 1970–1985, mil kammermuusika kõlas siin väga sageli. Tänu kunstimuuseumi toonasele perenaisele Inge Tedrele olid muusikud selles majas väga teretulnud. Siis tuli aeg, mil leiti,…
    Tiiu Levald
    4 minutit

  • Chopini sild Eesti ja Poola vahel

    See oli kauge 1999. aasta, kui sündis idee tähistada Frederyk Chopini 150. surma-aastapäeva noorte klaverimängijate rahvusvahelise konkursiga Narvas. Peainitsiaatoriks olid Poola suursaadik Eestis ja Poola kultuuriministeerium. Tookordne suursaadik Jakub Wołąsiewicz on meenutanud: „Kui teatasin oma ettepanekust korraldada konkurss, küsisid inimesed mitmelt poolt, miks just Eestis ja miks nimelt Narvas. Vastus on lihtne: armastan Chopini muusikat ja Poola vabariigi suursaadikuna Eestis otsustasin korraldada sellel külalislahkel maal, kus…
    Leelo Kõlar
    3 minutit
  • Kõrvust tõstetud

    Kõrvust tõstetud

    Kaija Saariaho festival 13. ja 14. veebruaril Kanuti gildi saalis: kontserdid „Peeglid“, „Igatsus“ ja „Mäng“, kavas Kaija Saariaho, Arvo Pärdi, Jüri Reinvere ja Helena Tulve teoseid, esitajaiks Arianna Savall (sopran, Hispaania), Jaanika Kuusik (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Camilla Hoitenga (flööt, USA),…
    Farištamo Susi
    4 minutit

  • Ines Rannap   23. V 1930 – 12. II 2016

    12. veebruaril lahkus meie hulgast pärast rasket haigust viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik Ines Rannap.
    Ines Rannap sündis 23. mail 1930. aastal. Ta lõpetas viiulierialal Herbert Laane juures Tallinna Muusikakooli (1948) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1953). Aastal 1953–1982 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia solist ning 1963–1995 Georg Otsa nimelise muusikakooli viiuli-, kammeransambli- ja keelpillimuusika ajaloo õpetaja. Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse pälvis ta 1974. aastal.
    Ligi kolmkümmend aastat (1958–1985) filharmoonia…
    2 minutit

  • Prantsuse muusika kõla

    Tunnustatud vokaalsolist ja laulupedagoog Geert Berghs (sünd 1953) viis Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) lauljatega nelja päeva jooksul läbi meistriklassi, kus jagas nõuandeid vokaal- ja hingamistehnika ning prantsuse muusika esitamise kohta. Ta on suurte kogemustega vokaalsolist, kelle repertuaar ulatub barokkmuusikast XXI sajandi teosteni. Õppinud ka muusikateadust ja meditsiini, on Berghs vokaalpedagoogina spetsialiseerunud eelkõige professionaalsete kooride ansamblilaulule. Peamiselt Hollandis tegutsedes (ta on õppejõud Belgia Leuveni ülikoolis ja Amsterdami…
    Anneli Ivaste
    3 minutit
  • Kultuur 2020 – Inventuur
    EMTA unistus.
    EMTA

    Kultuur 2020 – Inventuur

    Inventuuriks võiks kolmapäevahommikust kokkusaamist muusika-ja teatri­akadeemias nimetada küll, ehkki Eesti muusikanõukogu kutsus arutama muusika­­elule ja -haridusele vajalike saali­tüüpide, praeguse olukorra, võima­like uusehitiste ja ümberkorralduste ning pikema perspektiiviga investeeringute üle.
    Muusikutele tundub rääkimine enamasti tühi ajaraiskamine, ütles Tõnu Kaljuste jutuotsa lahti tehes. Muusikut…
    Tiina Mattisen
    3 minutit
  • Tallinn väärib missat, „Bütsantsi missat“
    Festivalile tagasi mõeldes tuleb esmalt meelde klezmer-klarnetist Giora Feidman, kel 80 aastat turjal, kuid pillikõla pole tuhmunud ega mängulust vaibunud.
    Peeter Langovits

    Tallinn väärib missat, „Bütsantsi missat“

    „MustonenFest“ 29. I – 6. II Tallinnas.
    Aleksandr Raskatovi „Bütsantsi missa“ esiettekanne pidanuks olema İstanbulis, kuid tegelikult kõlas see tervikuna esmakordselt hoopis Tallinnas „MustonenFestil“. Selle kohta, miks nii välja kukkus, saaks hea viktoriiniküsimuse. Vastust pole raske aimata, kui mõelda Euroopas ja Lähis-Idas…
    Aare Tool
    4 minutit

  • Ideid, ideid ja veelkord ideid

    „MustonenFesti“ ajal tähistas Eesti Kontsert (EK) oma 75. aastapäeva. Palusin sel puhul meie suurima kontserdiorganisatsiooni direktoril Jüri Leitenil pisut tulevikku vaadata.
    Siinsamas kõrval kirjutab EK loomenõukogu esimees Toomas Velmet, et Eesti Kontsert oli, on ja jääb. Millel see optimism rajaneb?
    Jüri Leiten: Veebruaris saab kaks aastat, kui meid juhib SA nõukogu. Olen ka varem öelnud, et selle muudatusega on kaasnenud nii-ja-naa tunded. Ühel poolt tulid sellega uuem kord…
    8 minutit

  • Ajalugu märgivad sündmused

    Kindlasti sai sündmuseks „MustonenFesti“ 4. veebruari kontsert, kus kammerorkestrit Moskva Virtuoosid juhatas Andres Mustonen. Kava oli koostatud vastastikuse austusavaldusena: Tšaikovski ja Sumera. Alustati aga Georg Philipp Telemanniga ja lõpetati Luigi Boccheriniga. Ei lõpetatud, sest püsti tõusnud publik teenis ära ka lisa Piazzolla ja Schnittke loomingust. Moskva Virtuoosid on tõesti virtuoosid ja Mustonen püstitas kindlasti terve rea maailmarekordeid Telemanni, Tšaikovski „Veebruari“ ja Boccherini allegro assai ja allegro…
    Toomas Velmet
    3 minutit
Sirp