
Paari viimase aasta jooksul ilmunud kolm Muutuse albumit on oma improvisatsioonilise ja kergejalgse kulgemisega täisväärtuslikud ka ilma sõnalise osata.

Barcelona nüüdismuusika ansambel Morphosis tõi Tartus Eesti esiettekandele kuus teost, sealhulgas Elo Masingu oma.
Ansambleid L’Itinéraire ja U: seob huvi spektralismist lähtuva helikeele vastu, samuti noorte muusikute harimine ja laborilaadsete võimaluste pakkumine heliloojatele.
Võrreldes mitme varasema teosega on Helena Tulve orkestriteose „Signs and Signals“ kõlapilt jõulisem ja tumedam ning sisaldab paljusid kiireid tõuse ja sisemisi kulminatsioone.

On tohutult uhke tunne, kui eesti muusikud teevad ilma suurtel maailmalavadel, aga on äärmiselt südantsoojendav näha, kui väga on nad alati oodatud koju.

Eestis on sel suvel tulemas rekordarv välisstaaride suurkontserte, samal ajal ollakse muusikatööstuses väsinud valdkonna probleemkohtadele tähelepanu juhtimast.

Lauri Vasara hääles võis kuulda allasurutud hirmu võbinaid, mida ta poetas oskuslikult kuulajaile n-ö ridade vahelt lugemiseks.

Kristjan Randalu autorikontsert oli täidetud mitmekesise ja kaasahaarava muusikaga, millest said sügava elamuse ilmselt nii naised kui ka mehed.

Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert oli rohkem kui pelgalt lugude ettekanded: see oli ühtaegu rituaal, mõtisklus ja pidu.

Damn.Loud on leidnud oma niši, mille esinejate nimekiri avaldab muljet, kontserte ja festivale toimub järjepidevalt ning korralduskombitsad on aetud ka Riiga ja Vilniusse.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.