
Mai Levin: „Püüan olla kunstniku suhtes nii empaatiline, kui vähegi võimalik. Tunnen, et kunstnik, kellest kirjutama hakkan, seisab minust kõrgemal.“

Hiliskeskaegsel Tallinnal ei oleks kunstikeskusena olnud Soome talupoegade tööta ja sealsete jõukate kunstitellijateta nii suurt kaalu.

Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi uudistest ajendatud näitus jätab esmapilgul sümbiootilise mulje, kuid veenab siiski ainult Estland, kes on oma loomingus tema ise.

Cecilia Alemani kunstnike ja tööde valik ei ole vale, kahtlust tekitab meestekeskses kunstiajaloos kinnistunud sõnavara ülevõtmine.

Läti paviljoni esindajad, kunstnikuduo Skuja Braden on võtnud vaatluse seksuaalsuse, eraelu puutumatuse ja õiguse oma keha üle ise otsustada.


Teoste hulk ja lähenemisnurk on Pallase galeriis barokselt külluslik – biomorfismist pühakirjani.

Linda van Deursen: „Üliõpilastega koos tegutsedes saab lahendada erialaseid probleeme ja mõtestada teemasid, mida üksinda ehk teha ei suudaks.“

Ida-Virumaa keldrite tundma õppimise tulemusena loodud Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurovi ja Francisco Martíneze installatsiooni sünnilugu
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.