
Kris Lemsalu kunst on alati mitme maailma vahel, millegi ristumispunktis.

Meie Läänemere klinti kahel pool terendavat merd on kunstnik näinud Skylla ja Charybdise sarnaste tegelastena, justkui vastamisi seisvate profiilidena, kellest üks on jutuhoos ja teine kuulab.

Gerda Hanseni maalid on omamoodi krüptilised ka selles mõttes, et kunstnik ei ole valanud loomingusse oma muresid, rõõme, sügavalt isiklikke lugusid ega sotsiaalseid või poliitilisi sõnumeid.

Väike Hobusepea galerii muutub Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitusel „Kübemelisuse anatoomia“ oma füüsilistest mõõtmetest justkui mitu korda suuremaks ruumiks.

Kiri Enn Põldroosile. Isiklikult

Näitus on väga õhuline, kohati ka napp ning raskesti piiritletav. Tööde koosmõju ärgitab mõtlema ka selliste probleemide peale, millega vaevasid oma pead eelsokraatikud.

Narva kunstiresidentuuri ehk Narti ümmarguse tähtpäeva puhul on paras hetk heita residentuurile tagasivaatav pilk ja uurida, mis täpsemalt ikkagi meelitab kunstnikke maailma eri otstest Narva elama ja töötama.

See näitus on inimlik tundepööris, kus võib kokku puutuda nii sentimentaalse ilu kui ka looduse elementidega.

„Libe tee“ on tumemeelne, valulik ja poeetiline näitus, mis mängib väga elegantselt publiku usaldusega.

Mahult on see üsna väike näitus. Aga sisaldab rohkem, kui pealt paistab. Niipea kui hakata objekte keskendunult vaatama, langeb vaatajale peale detailide kaskaad.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.