-
Eesti Kunstnikkude Ryhma (EKR) näitus on sisulise sihiseadega väljapanek, mis esitab rühma liikmete tippteoseid 1920. aastatest ja rõhutab seda avangardset, edasiviivat osa, mis EKRil on olnud eesti kunstis. EKR eksisteeris organisatsioonina ligi seitseteist aastat ning selle liikmeskonda kuulus kokku mitu korda rohkem kunstnikke kui praegusel näitusel eksponente. Piirdumine selle ajavahemiku esimese poolega on õigustatud, samuti nagu mõnede teoste esitamine ajast, mil nende autorid polnud veel EKRi…
-
Valve Janov. Lüüdi Haapsalu rannas. 1957. Õli, kartong. Erakogu.
?Tundmatu Valve Janov. Varane looming 1947 ? 1964? Tartu Linnamuuseumis kuni 27. II.
Valve Janovi (1921 ? 2003) peamiselt erakogudest, aga ka Tartu kunstimuuseumist välja valitud 29 teost on üks võimalus paljude hulgast. See erakordne aines, mida pakub kunstniku tollane looming, annab eriti 1957. aastast pääle hulganisti seostamisvariante nii teemade ja motiivide järgi kui ka tehnikas ja…
-
Elmar Kits, Evald Okas. Eesti punakaartlased V. I. Lenini juures. Õli. 1952.
Marco Laimre kuraatorinäitus ?Hääled? Rotermanni soolalaos kuni 27. II.
Ei tea, kuidas teistel, aga mul on igatahes elus kõige paremini õnnestunud asjad, mida olen teinud puhtalt selle ajel, et ?hääled ütlesid?. Seetõttu tekitas Rotermanni soolalaos avatud näituse ?Hääled? pressiteade kohe huvi saada teada, mida siis seekord on hääled öelnud Marco Laimrele, kes on antud…
-
Piret Räni. Foto seeriast ?Eesti meeste kaitseala?. 2004.
?RAISK? (radikaalne agiteeriv intrigeeriv sotsiaalne kunst) Tartu ülikooli raamatukogus 17. I ? 13. II ja Ülemiste keskuse II korruse boksis 16. II ? 15. III.
Infotankistide ja Puhta Rõõmu ühise ettevõtmisena on viimastel aastatel mööda Eestit ringi reisinud ökokunsti näitus ?Kirju pall?. Palli põrked algasid 2003. aasta suvel EKA galeriist ning on jõudnud läbida Paide, Elva ja Nõmme.…
-
Esmaspäeval enne keskpäeva läksin Lutsu raamatukokku ning võtsin kõik Paavle luulekogud välja. Siis loivasin Tartu Kunstimajja ja vaatasin tema ?juubeli- ja retrohõngulist? videoinstallatsioonide näitust ?Ma ütlesin ja ütlen?. Kaks korda vaatasin. Otsast lõpuni. Neis hämarais ruumes nelja ekraani jõllitades kaotasin oma ajalisest elust videote kogu running time?iga umbes viiskümmend minutit. Vahepeal käisin töö & esindusasju ajamas ning nüüd pean mina, kes ma videokunstist miskit ei tea…
-
Evi Tihemets. Esimene päev. 2002. Värviline lito.
Evi Tihemetsa ja Epp Viirese Pärnu ühisnäitus ei tekita kiusatust otsida ema ja tütre dialoogi, nagu see oli nende eelmise ühisnäituse puhul Ühispanga galeriis, kuigi mõlemal näitusel kohtame üksjagu samu töid. Seekord on tegemist kahe eraldi väljapanekuga või kui veel täpsem olla, siis ema Evi Tihemetsa ulatusliku ja suurejoonelise retrospektiiviga ja tütre Epp Viirese väikese väljapanekuga.
Kuid mõlema puhul…
-
Oma kunagistes Taaralinna-teemalistes kunstiuiteis kirjutas Lola Liivat: ?On öeldud, et progressi eest tuleb maksta. Ei tohiks kahju olla tema heaks loovutada veidike iganenut? (Edasi 24. VII 1987). Kunstnikuna kutsus ta üles literatuurse ja jutustava kunsti ning ?täiuseni lihvituse ja vääramatu hea maitse? kõrval huvi tundma ka teiste loomelaadide vastu, eelkõige spontaansuse ja väljenduse vastu. Ehk löövamal kujul kõlab see Lola Liivati memuaarse autosententsina Tartu kunstikooli aegadest,…
-
Y-galerii on tegutsenud aasta, kuu ja nädal aega. Tavapärase näitusetegevuse kõrval oled arendanud ka mobiilsemaid praeguse kunsti tutvustamise-kodustamise vorme, kohtumisi, loenguid jne. Kuidas oled ise rahul Y-galerii tegevusega? Kas Tartu kunstielu on selle läbi aktiivsem? Ja kas sul kui galeristil-kunstnikul-moderaatoril on õnnestunud skandaalseks ja kuulsaks saada?
Teatud rahuloluga pean mainima, et Tartu näituseelu oleme aastaga elavdanud kõvasti, vähemalt kvantiteedis. 2004. aastal oli Y-galeriis kokku 34 näitust ja…
-
Hannah Höch. Autoportree, 1927.
22. X 2004 avatud Berlinische Galerie on ilmselt veel siiani kõige uuem kunstimuuseum sakslaste pealinnas (Alte Jakobstrasse 124 ? 128, metroojaam Kochstrasse või Spittelmarkt). Tegelikult on aga uus üksnes hoone, sest sellenimeline galerii on Lääne-poolel tegutsenud ligi kolmkümmend aastat, kogudes ja esitades näitustel Berliinis loodud XX sajandi kunsti, arhitektuuridokumente ja fotot. Asupaigad on küll vaheldunud, kuid 1990ndail pesitseti pikemalt Martin Gropius-Baus,…
-
Mida seostame surimaskidega? Võib-olla keskaega või aristokraatlikult dekadentliku vormi võtnud esivanemate kultust. Vaevalt et kellelgi tuleks pähe küsida, kas surimaskid on kunst. Vahest äärmisel juhul pronksist surimaskid ? nende puhul saaks vähemasti imetleda valutehniliselt meisterlikku käsitööd.
Ent ometi on Berliinis kujur Georg Kolbe (1877 ? 1947) majamuuseumis avatud surimaskide näitus, mis annab tunnistust, et vähemasti selle muuseumi arvates on surimaskid ühemõtteliselt kunst. Et tegu ei ole tõepoolest…
