-
Oma kunagistes Taaralinna-teemalistes kunstiuiteis kirjutas Lola Liivat: ?On öeldud, et progressi eest tuleb maksta. Ei tohiks kahju olla tema heaks loovutada veidike iganenut? (Edasi 24. VII 1987). Kunstnikuna kutsus ta üles literatuurse ja jutustava kunsti ning ?täiuseni lihvituse ja vääramatu hea maitse? kõrval huvi tundma ka teiste loomelaadide vastu, eelkõige spontaansuse ja väljenduse vastu. Ehk löövamal kujul kõlab see Lola Liivati memuaarse autosententsina Tartu kunstikooli aegadest,…
-
Y-galerii on tegutsenud aasta, kuu ja nädal aega. Tavapärase näitusetegevuse kõrval oled arendanud ka mobiilsemaid praeguse kunsti tutvustamise-kodustamise vorme, kohtumisi, loenguid jne. Kuidas oled ise rahul Y-galerii tegevusega? Kas Tartu kunstielu on selle läbi aktiivsem? Ja kas sul kui galeristil-kunstnikul-moderaatoril on õnnestunud skandaalseks ja kuulsaks saada?
Teatud rahuloluga pean mainima, et Tartu näituseelu oleme aastaga elavdanud kõvasti, vähemalt kvantiteedis. 2004. aastal oli Y-galeriis kokku 34 näitust ja…
-
Hannah Höch. Autoportree, 1927.
22. X 2004 avatud Berlinische Galerie on ilmselt veel siiani kõige uuem kunstimuuseum sakslaste pealinnas (Alte Jakobstrasse 124 ? 128, metroojaam Kochstrasse või Spittelmarkt). Tegelikult on aga uus üksnes hoone, sest sellenimeline galerii on Lääne-poolel tegutsenud ligi kolmkümmend aastat, kogudes ja esitades näitustel Berliinis loodud XX sajandi kunsti, arhitektuuridokumente ja fotot. Asupaigad on küll vaheldunud, kuid 1990ndail pesitseti pikemalt Martin Gropius-Baus,…
-
Mida seostame surimaskidega? Võib-olla keskaega või aristokraatlikult dekadentliku vormi võtnud esivanemate kultust. Vaevalt et kellelgi tuleks pähe küsida, kas surimaskid on kunst. Vahest äärmisel juhul pronksist surimaskid ? nende puhul saaks vähemasti imetleda valutehniliselt meisterlikku käsitööd.
Ent ometi on Berliinis kujur Georg Kolbe (1877 ? 1947) majamuuseumis avatud surimaskide näitus, mis annab tunnistust, et vähemasti selle muuseumi arvates on surimaskid ühemõtteliselt kunst. Et tegu ei ole tõepoolest…
-
Õismäe elurajooni puhul lähtuti arhitektuuripoliitikast. Kas see oli ka õige poliitika, on juba iseküsimus.
Euroopas on aru saadud, et arhitektuuri kvaliteet on elukvaliteedi osa. Kuid nagu selgub, polegi see näiliselt selge tõsiasi nii selge ja enesestmõistetav siin Eestis. Uuesti ja uuesti tuleb sellest rääkida, Sisyphose kombel kivi mäkke lükata.
Paljudele on arhitektuur üks ebamäärane tegevus ehitamise ja kunstitegemise vahel. Segasemaks läheb olukord siis, kui hakatakse rääkima…
-
Millegipärast meenutab see mulle J. G. Saxe?i lugu kuuest pimedast mehest, kes kirjeldavad elevanti. Eks ma siis asun seitsmendaks ja püüan samuti asjadele kitsast, aga ehk mõneti vähem tavapärasest vaatenurgast pilku heita. Põhjalikuks kirjeldamiseks on elevant vahest tõesti liiga suur loom. Niisiis huvitavad mind antud raamides vaid mõned ehitamise aspektid ja esimene neist on hoonestusõigus.
Uue hoonestusõiguse eest tuleks maksta
Hoonestusõigus on riigi või omavalitsuse antud luba ehitada…
-
Kas koopa maal või joonis?
Lähtun kolmest asjast. Kõige lähedasem, kuigi mitte olulisem tõsiasi on see, et meie kunstihariduses ja üleüldises suhtumises joonistamisse, selle õpetamisse ja joonistusoskusesse on sündimas nihe. Fotograafia täiustumine koos multimeedia- ja digitaalrevolutsiooniga lubab nüüd luua pilte, ka kunstiteoseid ilma joonistusoskusetagi, aitab pilditöötlemisoskusest. Nii peetakse joonistusoskust tihtipääle ülearuseks ja see on jäämas harvemaks ka kunstnike hulgas, rääkimata muude alade inimestest, kes üldjuhul enam joonistamist…
-
Taanis on seitse kunstihoonet (Kunsthalle), mille juhatajad on koondunud kunstihoonete liitu. Koos kaitstakse oma huvisid ning koordineeritakse osaliselt ka näitusetegevust. Kunstihoonete silmapaistva tiheduse üks põhjus on kindlasti otsene lõunapiir Saksamaaga ? sellest on tõenäoliselt tingitud ka kultuuriruumide tihe vastastikune mõju. Ühe olulise tegurina võiks mainida ka maailma vanima, 1823. asutatud Bremeni Kunstihoone lähedust. Võrdluseks: Soomes ja Baltimaades on kokku ainult kaks kunstihoonet, Tallinnas ja Helsingis. Saamaks…
-
?Sleipnir? 1. Noore loovisiku stipendium. Kuni 36-aastane kunstnik võib stipendiumi kasutades reisida Põhjamaadesse enesetäiendamiseks ja loominguliste eesmärkide teostamiseks. Stipendiumi on välja antud kuus aastat ja stipendiaatide hulka arvestades on tegemist suure institutsionaalse panusega loovtöötajate võimaluste avardamisel ja rahvusvahelistel kunstisündmustel osalemisel. 2. Skandinaavia mütoloogias Odini kaheksajalgne hobune, võrreldav Pegasusega.
Põhjamaad: Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island. Tundub olevat nii üldlevinud nimetaja, et nõukogu infolehekülg ei pea vajalikuks isegi…
-
Müncheni Kunstvereini projekt ?On raske puudutada reaalsust? Tallinna Linnagaleriis kuni 31. I. Kuraatorid Maria Lind ja Søren Grammel.
