-
Allen Jonesi feti?istlik hüperrealistlik skulptuur ?Laud? (1969, akrüül, fiiberklaas, nahk, klaas) tekitas feministide protesti, kui seda taas eksponeeriti 1970ndate kõpul. Repro
Laenasin pealkirja Hakim Beylt, kes muu hulgas põrmustab resümeerides ?Kunst nagu kuritegu, kuritegu nagu kunst? valearusaama kunstist kui millestki moraalsest, igikaunist ja hingele ilusasti mõjuvast. Vastupidi, igavene ilulemine kangelaseks ei tee, kelmiks ja pühakuks ka mitte. Seda teeb kunst, milles on kehalisust ja salalikku kirge,…
-
Maris Tuuling on tänulik Kaja Kärnerile, Heldur Viiresele ja Lembit Saartsile, oma suunajatele Konrad Mäe stuudios, kes õpetasid maalimist, mitte kunstnik olemist. Algul ajas see närvi kui koolmeistri tühimoraal, sest milleks pisendada seika, et kunstnik olla on cool ja hää. Tagantjärele tunnistab Tuuling, et õpetus oli õige.
Maris Tuuling on flaneuse, kellele meeldib jalutada, ringi vaadata ja kogetut maalida. Talle sobib õlitehnika, aga akrüül see-eest ei haise…
-
Näitus ?Eesti esimesi naiskunstnikke. Karin Luts (1904 ? 1993)? Adamson-Ericu muuseumis kuni 26. VI.
Viimases Kunstforumi köites (Bd 175) arutletakse sellise ajaloolise termini üle nagu romantism. Sellest vaevalt interpretatsioonirohkemat leidub: romantiline elutunnetus asetab kõik kõigega seosesse (sh looduspanteism), romantiline mõtlemine armastab kreatiivse vastuolu momenti ja järgib tsüklilist kulgu.
?Romantiline liikumine, eelkõige Saksamaal, viis teadvuse avardumiseni erinevates suundades: dionüüsosliku printsiibi kui loova taasavastamiseni kunstis, müütide ja muinasjuttude kasutuselevõtmiseni ja…
-
Aga Liidia Mälksoo polnud kõigest oma ajastu pürgimuste ja saatuste tüüpiline näide, ta on endast ka otseses mõttes märgi maha jätnud ja seetõttu on Liidia Mälksoo tähendus kogu II ilmasõja järgses eesti tekstiilikunstis pretsedenditult hindamatu.
Lastelaste jaoks oli Liidia Mälksoo memm, kelle telgede alla oli hea pesa ehitada ? ehkki hästi ei tohtinud, sest sidusenöörid läksid sassi. Selline memm oli kuuekümnendatel sündinud laste puhul üsna tavaline,…
-
Mida rohkem tekstiilikunstnik tehnikaid valdab, seda parem talle. Praegu on just selline aeg, et igasugused käsitöötehnikad on väga populaarsed. Olgu see siis heegeldamine, tikkimine, kudumine, nipeldamine või makrameetamine. Ja õnneks on ka reeglid kuidagi lõdvemaks läinud, tehnikaid võib julgelt omavahel kombineerida või kasutada ebatavaliste materjalidega. Ükski tehnika ei jookse mööda külgi maha, peaasi et tulemus on intrigeeriv.
Miks Liidia Mälksoo on meie kunstiajaloos tähelepanuta jäänud?
Mare Kelpman
Eesti professionaalse…
-
Kõigepealt räägi tutvustuseks, kes on Ilme Rätsep.
Hariduselt olen tegelikult moekunstnik. Pööre tuli siis, kui sain aru, et teenindamine mulle ei sobi. Läksin tööle tehnikaülikooli, kus korraldati ümber õmblustoodete tehnoloogia ja konstrueerimise õppetool, ning see panigi mind kümme aastat pärast lõpetamist eriala vahetama. Tegelikult oli vaja ka kümme aastat õppida unustama seda, mida olin instituudis omandanud. Tolleaegses ERKIs olid mõned väga kindlad dogmad, millest oli vaja…
-
?Kui palju kukub publiku arv, kui kunstimuuseum soolalaost välja kolib?? küsis üks ajakirjanik, kui meedias kunstimuuseumi soolalaost lahkumist kuulutati.
Küsimus tuli täieliku üllatusena, ei oska niipidi enam mõeldagi. Viimastel aastatel on kunstimuuseumi Rotermanni näitusesaali külastatavus olnud väiksem kui arhitektuurimuuseumi näitustel. Tundub küll, et juba ammu (kui see üldse kunagi nii on olnud) ei sattuta arhitektuurimuuseumi näitustele möödaminnes, vaid tullakse ikka arhitektuuri enda pärast. Erand oli muidugi…
-
Boaz Tal. Autoportree minu perekonnaga. Recondita harmonia. 1991. Mustvalge foto. Repro
Fotokunsti kui kõige demokraatlikumat kunstivaldkonda oleme harjunud pidama millekski, mis ei vaja ilmtingimata originaali, mille mulje võib edukalt kätte saada ka reproduktsioonist. Iisreali fotokunstnik Boaz Tal tõestab aga ilmekalt otse vastupidist: tema suureformaadiliste fotode autentne atmosfäär jõuab vaatajani ainult originaalis. Nii kummaline kui see ka pole, käib see tõdemus nii mustvalgete lavastuslike fotode kui ka värviliste…
-
Anders Härmi kureeritud näitus ?Maalimine keelatud!? Tallinna Kunstihoones kuni 10. VII.
Tallinna Kunstihoonesse saabuvast maalipõhisest näitusest, mida paneb kokku ?lõpetage maalikunsti tagasituleku kuulutamine!?-suhtumisega kuraator Anders Härm, rääkis veidi parastava tooniga juba pool aastat tagasi kunstnike liidu president ja ?maalikunst tuleb tagasi!?-positsiooniga maalikunstnik Jaan Elken. Umbes stiilis, et kus need maalikunsti surmagi kuulutavad uskmatud pääsevad maali igavese taastuleku vanatestamentlikust raevust ehk trendide muutumisest rahvusvahelises Art World?is. Nende kahe…
-
Jaan Elken:
See küsimus on isegi Eesti kontekstis kümme aastat hiljaks jäänud. Seega võta või jäta, maali ümber mingitest väljamõeldud probleemidest tolmu keerutada, ei näe mõtet. Flash Artid on maalikunsti otsast otsani täis, galeriidest rääkimata.
Kaire Nurk:
Pole veel jõudnud ?Maalimine keelatud!? vaatama. Lähtun pigem teesist, et tegelikult eksisteerib kaasajal n-ö avatud ? ehk siis demokraatlikus? ? (kunsti)maailmas erinevate meediate võrdsus, kus maalil või ükskõik millisel teisel…
