-
Omavahel kursilased vaimutsevad, et Veneetsias on biennaal, aga Tartus triennaal. Tavaliselt on kursilaste päevad üle Tartu laiali laotatud. Mulle meeldib, et rühmituse liikmed ei pea ainukesteks oma kunsti eksponeerimiskohtadeks galeriisid ja muuseume. Kunst kuulub rahvale, Tartus eelkõige tudengirahvale. Seetõttu avasidki nad selleaastase etteaste Tartu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis 17. veebruaril, pühendades selle avatakti Albert Gulgile, kellel oli sel päeval ka sünnipäev. Järgnes 19. veebruaril Tartu ülikooli…
-
Ei teagi, kuidas sellest mõttekas rääkida on. Mis see on, et ma jään näiteks nende Betooni tänava piltide ette seisma (öine või õhtune talvine äärelinnatänav, laternad, kaugemal vist autotee, kaks pilti pisut erineva valgusega, mis vist sõltub sellest, kui tihke on parajasti pilvekiht, mis linna valgust tagasi peegeldab?), ja lihtsalt vahin, põhitundeks uskumatus, et elusa silmapõhja nähtu koos selle silmaomaniku tundetooniga on sellest silmast välja, lõuendile…
-
Nüüd on Tartus väljas olnud mitu näitust, kus kordub tärganud huvi banaalkunsti ja selle variatsioonide vastu. Ainult et see on anakronistlik, täiesti kohatu, isoleeritud. Üsnagi üllatav oli rohkelt popi elemente märgata lastekunstikooli õpetajate näitusel. Kas või otseselt tarbekaubana (minu Super Boxist ostetud, ikka veel kiletatud Marilyni naeratus) või veidi kaudsemana Eve Teesaare maal, mille keskne detail on ehituspoest ostetud kitšipaspartuu tormavate hobustega.
Rõhutatult, aga ise valmistatud kitš…
-
Üldine külastajate arv (150 000) oli samaväärne eelmise aastaga, aga sel korral käis kahel esimesel päeval, kui mess suurele publikule suletud oli, professionaale rohkem. Igaks päevaks olid organiseeritud ka vestlusringid, kuhu olid kutsutud osalema mitmed oma ala tunnustatud asjatundjad, kriitikud, muuseumitöötajad jne. Nende hulgas olid näiteks Moskva Riikliku Kaasaegse Kunstikeskuse kuraator Darja Põrkina, LI Veneetsia biennaali kuraator Rosa Martínez, Barcelona Moodsa Kunstimuuseumi endine peakuraator ja üks…
-
Riigimuuseumid on ministeeriumi eelarve real ja nende ülalpidamise kulud peab katma riik. See on riigivara, mida hoiustatakse. Veelgi enam – see on meie ühine pärand ja kultuuritaust. Muuseum ei ole projektipõhine ettevõtmine, kelle teenitud omatulu läheb praegu eelarveaukude lappimiseks, mitte aga avalikkusele mõeldud tegevuse arendamiseks. Muuseumitöötaja ei ole pelgalt varahoidja, kes sisestab kogude andmeid elektroonilisse andmebaasi, kuigi praegu on isegi selle ülesandega kokkutõmmatud töötajaskonna tõttu mitmetes…
-
Üldiselt jätkab näitus juba Veenre väljakujunenud loomesuundumusi: põnevad materjalid, luulelised tekstid ning poeetilise algega teosed, (sise)kosmose ja kuningate-kuningannade temaatika – kõik tuntud tegelased Veenre ehtemaailmas. Näituse üldmulje on õhuline ja elegantne: teosed on eksponeeritud kaunites valgetes kastides, mis jätavad seinale meeldivaid varje. Tööde asetus on äärmiselt läbi mõeldud ning moodustab harmoonilise terviku. Näituse visuaalne tervik on puhas, perfektne. Põnev on just Veenre tasakaalustamisoskus: kui tema ehted…
-
Ootasin võistlusega kaasnevat pinget, kuid ühtlasi ka pelgasin seda. Võib-olla olen hoopis mina publikuna vastasmängija ning võidavad kunstnikud, kui nad mulle midagi maha müüvad? Pealegi kuna nad mulle omavahelise sõpruse juba reetsid. Lisaks oli häiriv, et kunstnikud küsisid minu eelistuste kohta. Mõni ime: on ju kergem müüa, kui enam-vähem aimad, mis potentsiaalsele ostjale meeldib. Samas rikuti sellega tavapärane näitusekogemus, sest vaataja rebiti turvalisest kõrvaltvaatava hindaja tsoonist…
-
Olles lõpetanud kunstiakadeemia stsenograafia eriala on Kaares lavakujunduse asemel pühendunud hoopis muusikale ja maalimisele. Meelelahutus ja pidude korraldamine tundub Kaarese puhul olevat tema identiteedi väljendusvorm. Subkultuurses maailmas ja selle vahendusel on Kaaresest saanud QBA , kes liugleb värvikireva elu laineharjal. Võib väita, et kunstniku loomingus domineerivad eelkõige värv ja joon, mis moodustavad omavahel põimudes maalimaailmu. Kord on teose koloriit ergas, kord jälle pastelne. Selgel, küllaltki paksul…
-
Teatava naiivsuse ning eneseiroonia brikolaažil põhineb ka Maria Juure ning Maria Arusoo näitus „Everything counts in large amounts” („Loeb vaid suur kogus”). Mängimine tüüpfeminiinse ning ainult väga kindlas kontekstis eksisteeriva alaväärsuskompksiga („Alanduse õppetunnid”) on kui Kai Kaljo krestomaatilise video „Luuser” 2011. aasta variant. Sotsioloog Zygmunt Bauman on toonud välja, et praeguses idividuaalsust rõhutavas ühiskonnas on tunnustamatus, väljajäetuse oht ning austuse peamised põhjused, miks ühiskonna vastu vimma…
-
Diskussiooni kontekst
Kui heita kiirpilk mittekollektsioonipõhiste meganäituste lähiajaloole, siis tuleks ainuüksi feministliku kunsti ajaloole ja tänapäevale pühendatud väljapanekute nimekiri üsna pikk: 2007. aasta Los Angelese kaasaegse kunsti muuseumi „WACK! Art and the Feminist Revolution” („Kunst ja feministlik revolutsioon”) ja Brooklyni muuseumi „Global Feminisms” („Globaalsed feminismid”), Hollandis 2009. aastal toimunud „Rebelle: kunst en feminisme 1969–2009” („Mäss: kunst ja feminism 1969–2009”), osaliselt „Gender Check: Femininity and Masculinity in…
