-
Baltimaade tarbekunstnike sõpruse ja koostöö juured peituvad ilmselt tarbekunstitriennaalides (1979–1994) ja ühistes sümpoosionidesüritustes. Tänaseks on küll kolme riigi kunstnike ühistegevus tagaplaanile jäänud, kuid kunagi sõlmitud sõprussidemed on säilinud ja selle vilju võib näha ETDMi näitusesaalis.
Seltskond mitmest põlvkonnast eesti, läti, leedu keraamikuid, ühtekokku viisteist kunstnikku, on valinud ekspositsiooni pealkirjaks „Rahvaste sõpruse”, tuues puutepunktiks kunagise ühishaaratuse Nõukogude Liitu. Teoste sisendiks on valitud vene tšastuškad (päevakajalise sisuga lõppriimiline rahvalaul,…
-
Näitus annab mitmekesise ülevaate slovaki klaasi hetkeolukorrast. Oma teoseid eksponeerivad eri põlvkondade klaasikunstnikud, alates eriala tipptegijatest kuni noorkunstnike kontseptuaalsete teosteni, mille puhul on kasutatud uusi tehnoloogilisi ja esteetilisi printsiipe. Slovaki klaasikunstis valitsevad kaks põhisuunda: geomeetriline ja ekspressiivne-lüüriline. Jõulisemalt prevaleerib siiski geomeetriline laad. Praeguses näitusevalikus on mõlemad suunad kenasti esile toodud.
Slovaki klaasi tugevusest ei saaks rääkida ilma põgusalt peatumata slovaki kaasaegse klaasikunsti isa Václav Cigleri (1929) panusel…
-
Maarin Mürk: Kelle lahendatav see on?
K. P.: Lahendus tuleb ühiselt leida, ainuüksi kulka lahendada see kindlasti ei ole. Kulka ei saa olla sotsiaalgarantii kunstnikele.
Raul Altmäe: Kulka ei saagi igale eelarve osale raha tagada, see on reeglite järgi.
K. P.: Ka mina olen selle poolt, et anda aastaseid või isegi kaheaastaseid stipendiume ning sugugi mitte ainult väikesi stipendiume. Praegu on vaid „Ela ja sära”, neid peaks rohkem…
-
Iseorganiseerumine ei tule tavaliselt kergelt: rohujuuretasandilt alustades võtab palju energiat ühiste probleemide sõnastamine ja selgeksvaidlemine. Tänaseks on uue liikumise minapildiks kujunenud piisavalt avar, kuid täpne mõiste – „kunstitöötaja”. Selles sisaldub ühtlasi algatuse põhiline idee: kujutava kunsti väljal tehtava töö tunnistamine tööna selle klassikalises ja otseses mõttes. Mitte kõigi kunstiväljal tegutsejate jaoks ei ole selline käsitlus aga enesestmõistetav, ka iseenda töötajana käsitlemine nõuab kohati teatud ideoloogilise või…
-
Kes on kunstniku tööandja?
Fakt on, et näituse ettevalmistamine nõuab palju tööd, kuid huvitaval kombel on näituseprotsessis osalejatel (kunstnik, kuraator, näitusemaja, rahastaja) üsna erinev ettekujutus sellest, kes peaks selles situatsioonis võtma enda kanda tööandja rolli. Kas see on galerii, kes tihti konkursi korras esitatud taotluste põhjal oma programmi koostab? Kas see on kunstnik, kes teatud juhtudel ise näituseprojekti algatab ja peab leidma selle teostamiseks vajalikud vahendid?…
-
Milline on sinu esmamulje eesti kaasaegsest kunstist või vähemalt sellest osast, millega põgusalt tutvusid?
Saabusin Tartusse bussiga Riiast, nii et sain veidi aimu selle maa geograafiast. See on parem, sest lennukiga tundmatusse paika maanduda on väga desorienteeriv. Olin poolteist päeva Tartus ja kolm päeva Tallinnas, mis on piisav vaid pealiskaudseks tutvumiseks. Tartus oli kohe tunda, et tegemist on väikelinnaga. Ma ise olen Kasselist, „documenta”linnast, mis on…
-
Seda, kuivõrd sobilik on see ruum selliste ettevõtmiste jaoks, sai äsja kogeda Tartu kunstnike aastalõpu näituse raames sinna rühmituse Duul installeeritud „Hommage xyй-d” vaadates. Töö populaarsusest tulenevalt jäeti see ju kolmeks lisapäevaks uhket üksindust nautima, mistõttu oli magistrantide ülesanne seda raskem: kuidas millelegi niivõrd ruumi endale allutavale ja elamuslikule järgneda? Esmasel kogemisel keset avamise virvarri (kus näituse pealkirjast „L. I. H. A.” tulenevalt pakuti purkidesse villitud…
-
Kui juba rahvuspõhiseks minna, siis näituse paljude tööde hulgas on kõige huvitavamad leedulaste ja eestlaste maalid. 26 kunstnikust 18 on naised, mis tõestab veel kord, et kunstis on naiste sajand ning et kaasaegse naiskunstiajaloo jätkuna olid kõik videoteosed, sh mõned performance’ite dokumentatsioonid, naiskunstnikelt. Kusjuures, lätlaste seitsmest kunstnikust olid kaks naised. Muuseas, Neonilla Medvedeva oli Leedu näitusel väljas omanäoliste krokiidega, mis Tallinna näituseks teiste poolt välja puksiti,…
-
Kui tahetakse esile tõsta huvitava pildimaterjaliga kaunist, paksu ja rasket esindusväljaannet – eks iga institutsioon vajab oma tõsiselt võetavat suveniiri – ja nimetada seda antud valdkonna esimeseks käsitluseks, mis päriselt tõele ei vasta, siis on see otsustajate õigus. Kuigi just möödunud aastal nii kunstiteadlaste ühingu kui ka EKA kunstiteaduse instituudi eestvedamisel arutati mitmel korral kunstiajaloo (või ka visuaalkultuuriajaloo) kirjutamise põhimõtteid praegusel ajal ning meil ilmus õige…
-
Enn Tegova on arhetüüpne tartlane, ühtlasi nii igavese tudengi kui õppejõu elav kehastus, postmodernistlik raudne modernist. Tema näitus lastekunstikooli galeriis rõhutas Tartu ajutisust vägagi. See näitus muutus ise pidevalt. Tegova muudkui tõstis lõuendeid ümber, lasi õpilastel maalida pilte juurde, lisas igasuguseid absurdihõngulisi detaile. Maalidel on ähmaselt linna-, eriti iidseid elemente ja kunagi siin elanud, nüüdseks põrmuks saanud igavesi kuulsusi. Ühel maalil kujutatud liivakünka otsas troonivat keskaegset…
