-
Hobusepea näituse väga sisukas saatetekst avab näituse lähtekohta nii: „Hollandi kirjaniku Louis Couperuse 1918. aastal valminud teos „Brieven van den nutteloze toeschouwer” („Kasutu vaatleja kirjad”) sisaldab kogutud kirju, mille väljamõeldud ajakirjanikust autor kolib Esimese maailmasõja korrespondendina Münchenisse. Oma esimestes kirjades kirjeldab ta sõja mõistmise keerukust: Müncheni linnale tundub sõja mõju olevat peaaegu olematu. Kõik näib tavapärane, vaikne ja rahulik ning polegi nagu millestki eriti kirjutada. Seda…
-
Pilt nr 1. Pisike rõdu, terav päevavalgus. Küllap hommik enne tööpäeva. Ruudulises särgis mees mobiiltelefoniga. Aeglaselt, end justkui rõhutatult ilukirjanduslikult väljendades räägib ta oma suhetest naistega ja muuhulgas ka sellest, et kahe inimese suhe on alati nagu uks, mida mõlemad peavad lahti hoidma, selleks et suhe toimiks. Ühtaegu sissejuhatus ja metafoor kunstniku ühepoolse suhte kohta oma kujutatutega.
Pilt nr 2. Näeme vilksamisi üksikut poolpaljast meest oma katusekambris.…
-
Erik, räägi, kuidas sa performance’iga alustasid?”
Esimest korda puutusin kineetilise kunstiga kokku Aili Vahtrapuu kursusel EKA skulptuurieriala teisel kursusel 1999. ja 2000. aastal. Neljanda kursuse kevadel esinesin kineetilise süsteemiga oma isikunäitusel Meistrite hoovi keldrigaleriis. Tehnoloogilise performance’ina võib käsitleda ka mu Paul Rodgersi juhendamisel valminud diplomitööd, mis esitati 2002. aasta maikuus skulptuuriosakonna ruumides.
Edasi läksin magistriõppesse EKA interdistsiplinaarsete kunstide alal ning keskendusin peamiselt performance’ile. Mind juhendas Jaan Toomik.…
-
Tunnetustahvlite loomine ja õpperuumi sisustamine on ilus õige mitmeti. Esiteks seetõttu, et tekstiilidisainerid tegid kursuse raames koostööd Tondi põhikooli hooldusõppe õpetajate ning Tallinna lastehaigla terapeutidega. Füsio- ja tegevusterapeudid, eripedagoogid ja disainerid ühendasid oma teadmised selleks, et luua võimalikult head vahendid sügava intellektipuudega ja/või liitpuudega laste õpetamiseks ja teraapiaks. Koostöö toimib mitmes järgus. Vestlused hooldusõppe spetsialistidega andsid disaineritele tarviliku teabe, et lähtuda tunnetusvahendite loomisel reaalsest õppetööst ning…
-
Üks väga oluline punkt, mis annab olukorrast selgema ülevaate, on meie nüüdiskunstivälja kaardistamine: millised institutsioonid, (ka organisatsioonid, rohujuurde tasandi algatused millises vahekorras peaksid olema, kuidas funktsioneerima (omandivorm, rahastamise küsimus)? Mis on meil olemas, millest on puudus, millised proportsioonid on paigast ära jne. Taas: esmases dokumendis on seda püütud teha, praeguses tööversioonis on see täiesti kadunud.
Ainuke konkreetne asi on Veneetsia biennaal. Kas selle kõrval ei…
-
Hüperrealism on taas tõusev trend, seda kinnitas mulle ka Saksamaal elav eesti kunstnik Ivar Kaasik. Tübingeni näitus hõlmab hüperrealistide kolme põlvkonda: 1960. ja 1970. aastad (Richard Estes, Robert Cottingham, Richard McLean, Chuck Close, John Kacere, John Salt), siis 1980. ja 1990. aastad (Anthony Brunelli, Davis Cone, Rod Penner ja teised meile vähem tuntud nimed), lõpuks nullindad (Roberto Bernandi, Ben Johnson, Peter Meier). Hüperrealismi põhiolemus on aga…
-
Kollaažitehnikat kasutati ajastu angst’i esiletoomiseks Esimese maailmasõja ajal, eelkõige dadaistide poolt. Ka kiiruse, muutusteks valmis kihutava aja temaatika iseloomustas tollast avangardistlikku kunsti, futuristide puhul uue ühiskonna, progressiidee kandajana, dadaistidel epateeriva ühiskonnakriitilise noole kujul. Mall Nukke kasutab kollaaži nagu dadaistid, võrrelgem või Hannah Höchi tollaseid kollaaže, eri suuruse ning esitusviisiga mehe- ja naisekujutisi, moodsa aja kontrastseid tüüpe ühtses pildiruumis, tähendusväljade popurriid („Kööginoaga lõigatud”, 1919). Höch puudutas halastamatult…
-
Ainus, mida saab Mossile tõepoolest ette heita, on tema teoste kammerlikkus; seda ei murra ka galerii keskele ehitatud ruumi kokku pressiv vahesein. Akademism ning paatos lausa nõuavad kuuemeetriseid lõuendeid. Näiteks „Kalmutajate” sinimustvalge lipu sängitajad (või püha Helena moodi leidjad?), mis võiks täita riikliku pühapildi funktsiooni. See peaks toimima nagu üks teine lipust kantud kuulus teos: kõigepealt näen maali ette astudes laipade merd ja alasti jalgu (ehk…
-
2.
Kus jookseb piir haiglase kinnismõtte ja kunsti vahel? Mõnele võib tunduda Kasemets friigina, nagu neid teinekord telekast näidatakse. Kellenagi, kes igatsuses eepilise elu järele kasvatab 60meetrised küüned, ehitab kändudest Eiffeli torni vms. Pühendumus ebatavalisele, „mitteargisele” tegevusele on mõnele piisav „kunstilisuse“ kriteerium, eristumise vahend, vaimne mask või kark. Ent Kasemetsa näitus ei jätnud mulle muljet silmapaistmise vajadusest. Pigem kunstnikust, kes on mingil hetkel nagu lehm soomülkasse oma…
-
Ready-made on demokraatlik kunstivorm, mis ei eelda kunstniku väljaõpet ja manuaalseid või tehnilisi oskusi. Seda enam on kunstnikul vaja leidlikkust ja kujundlikku mõtlemist. Ready-made’i loomisele võib läheneda kahel viisil: võib võtta objekti ja paigutada selle muutmatult uude konteksti, kuid võib ka objekti füüsiliselt modifitseerida või ühendada objektid, mis tavaliselt seotud ei ole, et saada soovitud tulemus ning panna see väljendama kunstniku kavatsusi. „Romeo ja Julia” tööde…
