-
A. P.: Toomiku koolkonnaga kaasnes paljuski video-performance’i manifestatsioon. Performance’eid tehti kaamerale ja esitleti galeriiformaadis monitorist. See on loonud diskursuse, kus performance’it käsitletakse galeriiteosena. Kui vaadata, mis Eesti kunstimuuseumide kogus performance’ist on, siis on väga vähe otsest performance’i-dokumentatsiooni. Ostetakse meelega videoteoseid. Museaalsest aspektist käsitletakse performance’it seega kui videolavastust, mitte kui reaalajas toimuva elava aktsiooni dokumentatsiooni. Mina eristaksin neid kahte.
A. H.: Performance’i säilitamiseks muuseumis on ju kaks peamist…
-
Ka näituste avamis-performance’id on üha haruldasem nähtus. Enamasti on 2000ndate tegevuskunstniku portfoolios ühe aasta kohta vaid üks või paar kodumaist esinemist mõne rahvusvahelise festivali raames, seega on ta siinsel laval taustatantsija staatuses. Sellise olukorra on tinginud fondide rahastusstrateegia, mis rõhub kultuurilisele vahetusele. Eeldatakse, et performance kui efemeerne meedium jätab endast maha vajaliku märgi, mitte ei ole juhuslikus ruumis juhusliku mööduja hetkekogemus.
Seetõttu vajab performance rohkem käsitlemist. Kunstimuuseumides…
-
Vt 17. V Sirbi Tõnis Tatra artikkel „Enn Põldroosist kui siinpoolsuse patriarhist” lk 14.
Eelmises Sirbis on juhtunud kahetsusväärne möödalugemine. Ilmselt minu kohmaka eneseväljenduse tõttu on Tõnis Tatar lugenud mu kaheksakümnendate maalikunsti puudutavast artiklist välja raevuka ja peaaegu vihkava hoiaku.
Nii need asjad siiski pole, et mitte öelda enamat. Meievormis viitasin praeguse kunstimaailma üldisele hoiakule 1980ndate maalikunsti suhtes ning, olles osa kunstimaailmast, leidsin meievormi kui abstraktse üldistuse…
-
Juba näituse alumise korruse Kristina Normani ning Jaanus Samma ekspositsioonid annavad ses osas mõtlemisainest. Kristina Normani filmis „Ühisel pinnal” taotletakse eri ajastute ja rahvuste pagulaskogemuse dialoogi: vaheldumisi näidatakse Illuka pagulaskeskuse elanike ja Eesti maailmasõjaaegsete pagulaste jutustusi. Ilmselt eeldab Norman (eestlasest) vaatajalt loomupärase empaatiatunde, mis oma pagulasajaloo lugude kuulamisel tekib, ülekandumist võõraste pagulaste, nende, kes Eestisse tahavad tulla, lugudesse. Ent omamoodi empaatiaharjutuseks kujunes ka filmi vaatamise olukord.…
-
Ilmselt aitas just Repini erandlik positsioon, suurest andest rääkimata, sulanduda ka Soome kunstiellu. 1920. aasta kevadel kinkis Repin Soome Kunstiühingule seitse oma maali ning 23 teiste vene kunstnike, sh Boriss Kustodijevi, Vassili Polenovi, Valentin Serovi ja Ivan Šiškini teost. Tänuks annetuse eest valis Soome Kunstiühing, mille liige ta oli olnud juba 1914. aastast, kunstniku oma auliikmeks. Sündmuse puhul korraldatud dinee kõrgendatud meeleolu vahendab näitusel lõpetamatuse tõttu…
-
Kadrioru lossi on pidevalt renoveeritud ning ilmselt ei pääse ka sina n-ö ehitusjuhi rollist: nagu EKMi peadirektor Sirje Helme on välja käinud, on järgmise sammuna kavas fassaadi uuendamine. Millised muuseumitöö sisulised ülesanded seisavad su ees?
Kadrioru lossi fassaad peaks juba lähiajal tellingutega kaetud saama. Fassaadiremont pole kauge plaan, vaid tegelikkus. Ajaloolises lossis asuvas muuseumis ei saa ehituslikud tööd kunagi otsa, sest vana maja vajab hoolt ja…
-
Mõistatuse lahendamise võtmeks sai vihje poisi eale. Seejuures sai tõeks vana tõdemus, et uus on hästi unustatud vana. „Unustatud vanaks” osutus barokiaegne kunstnike biograafiate koostaja Joachim von Sandrarti suurteos „Saksa Ehituskunsti, Skulptuuri ja Maalikunsti Akadeemia, Nürnberg 1675/1679/1680” („Deutsche Academie der Bau-, Bild- und Mahlerey-Künste, Nürnberg 1675/1679/1680”). Sandrarti kirjapandut tuleb usaldada, sest Block portreteeris teda kahel korral ja seega puutusid nad isiklikult kokku.
Meile on oluline märkus, et…
-
Peagi pärast esmatutvust hiina kunstiga asusid jaapani maalikunstnikud tegema uuendusi traditsioonilises temaatikas ja esteetikas, integreerides hiina tušimaali jaapani kunsti kaks põhimõistet: ma ehk tähendusest tiine tühjus ja yūgen ehk maailma mõttesügavust kandev tumedam pool, varjudes peituv müstika. Jaapani tušimaalis kujunes juba XIV-XV sajandil selgelt välja omapärane kompositsioon, mis rakendati nende kahe kontseptsiooni teenistusse. Selleks uudseks võtteks oli valdavalt diagonaalile rajatud (vasakult alt paremale ülanurka kulgev) n-ö…
-
Millised võiksid olla sellist justkui isiklikult haavatu põlglikku suhtumist esile kutsuva platvormi teoreetilised-ideoloogilised eeldused? Järgnevas lähtun kogumikus „Humanitaarteaduste metodoloogia” ilmunud XX sajandi teise poole kunstiteaduse paradigmasid kirjeldavast Krista Kodrese artiklist „Pildiline pööre”. Selgub, et platvorm, millelt mõned tänased kirjutajad lähimineviku kunsti ründavad, pärineb tegelikult üsna samast ajast, mil näiteks Põldroos kunstnikuna jalad alla sai, nimelt 1960ndate lõpust. Toonaselt poliitiliselt ülesköetud foonilt tekkinud „uue kunstiajaloo” (new art…
-
Esitatud oli teisigi väga huvitavaid ja intrigeerivaid projekte, aga ühel või teisel viisil jäid need tibake alla Tõnu Tunneli projektile. Noore fotokunstniku stipendiumi ei saa pelgalt hea projektiga, selle puhul võetakse arvesse ka kunstniku isiksus koos kõigega, mida ta on siiamaani teinud ja mida kavatseb tulevikus teha, millised on tema väljavaated. Sellega tekitatakse olukord, kus noor kunstnik on sunnitud mõtlema oma kohale nüüdiskunstis. See ei ole…
