-
Millised on kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Anu Liivak, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu esinaine: Sügisel valitud kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu on koos käinud ainult ühe korra eelmise aasta lõpul. Eelmisest koosseisust jätkavad peale minu Mare Mikof ja Kalle Toompere, uued liikmed on Rael Artel, Maria Arusoo, Berit Teeäär ja Jaan Elken. Taotluste üle…
-
Meie kõrgkultuur rahvusvaheliseks
Kui heita pilk kultuurivaldkonna arengusuundade dokumentidele ja poliitikale, võib kohe märgata, et kõige suurem rõhk ongi pandud Eesti kõrgkultuuri rahvusvahelistumisele. Pearõhk on Euroopa Liidu liikmesriikide koostööl, eelkõige Ida-Euroopast Lääne-Euroopa suunas, põigetega USAsse. Põhjamaade kultuurifondide rahastus edendab veel omakorda Balti- ja Põhjamaade kultuurisuhtlust, erilise tähelepanuga Ida-Lääne vastastikusele kaasamisele. Riikide omavahelised kokkulepped määravad aktiivsema koostöö näiteks Belgia ja Luksemburgiga. Kultuuriinstituudid hõlbustavad regulaarset kultuurivahetust Prantsusmaa, Saksamaa, Soome,…
-
Mis sind endise idabloki juures tõmbab? On see kunst või poliitika?
Küllap tulenes esialgne huvi mu enda taustast. Minu kaks vanavanemat on poolakad ja kasvasin nagu paljud ameeriklased üles koos oma perekonna rahvuslike traditsioonide ja tavadega. Kui hiljem kunstiajalugu õppisin, olin valulikult teadlik sellest, et ülikooli õppekavas ei olnud ühtki poola kunstnikku, rääkimata nende piltidest õpikutes. Olin siiralt uudishimulik, milline näeb välja kõikide alaesindatud Ida-Euroopa paikade kunst.
Mind…
-
Liina Siib on eelkõige tuntud kui foto- ja videokunstnik, kes uurib põhiliselt ühiskonna äärealadele peidetud teemasid ja sotsiaalses struktuuris nähtamatuks või normist erinema jääma kippuvaid inimrühmi. Tema tihti provokatiivses käsitluses on sotsiaalsed probleemid sookesksed, ruumi- ja kultuurispetsiifilised ning mõjutatud konkreetsetest ajaloolistest, majanduslikest ja poliitilistest tingimustest. Siibi uusim projekt ja ühtlasi esimene performance „Massiliin” valmis koostöös Rootsis Malmö Lilith Performance Studioga, mis lavastab unikaalseid ja kohaspetsiifilisi performance’eid,…
-
Raoul Kurvitz on Eesti kunsti superstaar, kellest räägivad kõik meediakanalid. Tema loomingu puhul on raske leida uut nüanssi, vähemalt nii arvasin pärast Kumu möödunudkevadist retrospektiivi. Aga juba mais (retrospektiiv lõppes aprillis) avas Kurvitz Tallinna Kunstihoone galeriis koos noore kunstniku Kristi Kongiga näituse „Androgüünsed meelemasinad”. See oli täielik üllatus. Nad olid suutnud luua täieliku sünteesi, mida rõhutas asjaolu, et objektidel puudus autorite nimi. Nende psühhedeelse koloriidiga liivamandala…
-
14. I õhtul oli kunstihuvilistel võimalik Raja galeriis osa saada noorte kunstnike ruumimängudest. EKA fotograafia magistriõppe tudengid Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek hõivasid üheks õhtuks galerii ning muutsid selle omamoodi ruumi- ja tajunihestuste labürindiks. Tegemist oli tudengite kolmanda ühisnäitusega, eelmisel aastal osalesid nad näitustel „Aknast ei näinud muud kui taanduvat halli” Katarsise projektiruumis ja „Pöördumised” Hobusepea galeriis. Seekordne ühe õhtu…
-
Sa otsisid kogu aeg perfektset ringjoont, aga näitusel oli meil väljas väga vastuoluline teos – kandiline rauast piksli prototüüp. Miks sa piksli kandiliseks tahtsid teha, kui sind huvitas ainult ring?
Kandilise piksli lõin selleks, et oleks olemas sobimatuse etalon ümmarguste asjade uurimiseks, täiusliku ringi negatiiv. Hiljem osutus, et pikslit saab kasutada elektroonilise pildi esitamiseks, aga see oli puhas juhus.
Sul on Tallinna kesklinnas hauakivi, aga sellel ei ole…
-
1990. aastate lõpust kuni 2008. aastani, mida võiks nimetada ka iseseisvuse taastamise järgse Eesti ja Läti kultuurivahetuse kõrgajaks, tutvustati Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis mitme Läti XX sajandi väljapaistva modernisti loomingut. Eesti kunstipublikul oli põhjust rõõmustada: Läti saatkonna toonase kultuuriatašee Guntars Godiņši ja Adamson-Ericu muuseumi töötajate eestvedamisel jõudis siiamaile Riia modernistide Kārlis Padegsi, Ludolfs Libertsi, Sigismund Vīdbergsi ja Niklāvs Strunke looming.
Loodetavasti pole need väljapanekud kunstisõprade mälus tuhmunud:…
-
Kas Euroopa kultuuripealinna staatus lisab Riia kultuurielule midagi olulist või toob pisut raha juurde?
Kui süveneda Riia kui Euroopa kultuuripealinna programmi, siis seal on palju selliseid kultuurisündmusi, mida kultuuripealinna staatuseta poleks korraldatud.
kim? alustas oma programmiga juba pool aastat tagasi. 7. II avame XVII sajandi hollandi filosoofi, uue aja mõtlemisele aluse pannud Benedict de Spinoza esseest „Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses” tõukuva väljapaneku. Spinoza tõstetud eetilised küsimused visualiseeritakse …
-
Laman titevankris ja jälgin aeglaselt liikuvaid puulatvu ning nende vahelt paistvat kahvatusinist taevast. Mingil hetkel istun vanaema süles Nõmme mäel, pilk naelutatud tillukesele kallurile, mis vilkalt liigub päikesest kullatud panoraamil kraanade, paneelide, liivahunnikute vahel. Olen vähem kui aastane, need on mu esimesed selged mälupildid. See oli aeg, kui Nikolai Kormašovil, minu papal, valmivad maalid „Maa sool”, „Raudbetoon”, veidi hiljem „Noored ehitajad” ja „Söömaaeg”.
Ajast, kui pidasin…
