-
1990. aastate lõpust kuni 2008. aastani, mida võiks nimetada ka iseseisvuse taastamise järgse Eesti ja Läti kultuurivahetuse kõrgajaks, tutvustati Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis mitme Läti XX sajandi väljapaistva modernisti loomingut. Eesti kunstipublikul oli põhjust rõõmustada: Läti saatkonna toonase kultuuriatašee Guntars Godiņši ja Adamson-Ericu muuseumi töötajate eestvedamisel jõudis siiamaile Riia modernistide Kārlis Padegsi, Ludolfs Libertsi, Sigismund Vīdbergsi ja Niklāvs Strunke looming.
Loodetavasti pole need väljapanekud kunstisõprade mälus tuhmunud:…
-
Kas Euroopa kultuuripealinna staatus lisab Riia kultuurielule midagi olulist või toob pisut raha juurde?
Kui süveneda Riia kui Euroopa kultuuripealinna programmi, siis seal on palju selliseid kultuurisündmusi, mida kultuuripealinna staatuseta poleks korraldatud.
kim? alustas oma programmiga juba pool aastat tagasi. 7. II avame XVII sajandi hollandi filosoofi, uue aja mõtlemisele aluse pannud Benedict de Spinoza esseest „Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses” tõukuva väljapaneku. Spinoza tõstetud eetilised küsimused visualiseeritakse …
-
Laman titevankris ja jälgin aeglaselt liikuvaid puulatvu ning nende vahelt paistvat kahvatusinist taevast. Mingil hetkel istun vanaema süles Nõmme mäel, pilk naelutatud tillukesele kallurile, mis vilkalt liigub päikesest kullatud panoraamil kraanade, paneelide, liivahunnikute vahel. Olen vähem kui aastane, need on mu esimesed selged mälupildid. See oli aeg, kui Nikolai Kormašovil, minu papal, valmivad maalid „Maa sool”, „Raudbetoon”, veidi hiljem „Noored ehitajad” ja „Söömaaeg”.
Ajast, kui pidasin…
-
Mida arvata soome kunstnikust, kes õigupoolest ei tahtnudki olla kunstnik, puusepp pigem? See oskus on tal tagavaraks ka praegu, nii et nälga ta ei jääks, ka Eesti ühiskonnas oleks tal täitsa respektaabel koht. Lihtsalt vahepääl läks ära kunstnikuks kätte – siin on ta näitus seepärast, et Helsingi Kunstihoone valis ta 2013. aasta kunstnikuks.
Muide, Tiit Pääsuke õpetas talle koolis taevast – nii isand Paunu täpselt ütles…
-
Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide võrgustik KUNO (Kunst Utdanninger i Norden) sai möödunud oktoobris kahekümneaastaseks. Sinna kuulub 16 kunstiakadeemiat, sealhulgas kolm Baltimaadelt. KUNO eesmärk on saada n-ö seinteta kunstiakadeemiaks. On vähemalt üks ühine n-ö rändav õppekava: tudengid õpivad pool aastat ühes, siis pool teistes KUNO õppeasutustes. KUNO juhtgruppi juhib praegu EKA professor Andres Tali. Ümmarguse sünnipäeva seminar korraldati Stockholmi kunsti-, käsitöö- ja disainiülikoolis Konstfackis, sellega kaasnes tudengite…
-
Tartu Kunstimuuseumi koduleht oli esmaspäeval alanud aasta osas üsna tühi. Milline näitus vahetab välja Eesti loodusmaali väljapaneku? Mida uut on veel oodata nüüd juba sinu juhtimisel kokku pandud plaanis?
Minu kureeritud näituseprogramm algab 23. I mu enda projektiga „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”. Tegemist on väga isikliku, minu enda kogemusi, kahtlusi ja küsimusi nende kuude, mis ma olen Tartu Kunstimuuseumis töötanud, reflekteeriva projektiga. Teisalt aga uurin läbi…
-
Türgi, eelkõige Euroopa ja Aasia piiril asuv İstanbul omandab rahvusvahelisel nüüdiskultuuriväljal järjest suuremat tähendust. Asi pole ainult mastaapsetes üritustes, nagu seda on nüüdiskunsti biennaal, mis on leidnud väga laia rahvusvahelise kajastuse. Asi on eelkõige nüüdiskunstipaikade – galeriide, rohujuure tasandilt tekkinud keskuste, muuseumide võrgustikus. İstanbulist on saanud paik, kus iga kunstnik teeb meeleldi oma näituse. Näiteks 22. veebruarini on seal visuaalkunsti ja disainigaleriis Soda vaadata Tanel Veenre…
-
Kui Tõnis Tatar mainis eelmisel talvel, et teeb Reeli Kõivuga loodusmaali näituse, ütlesin: „See on nii lai teema, et ei olegi teema”. Pooles piltidest, mis maailmas on loodud, on oluline tegelane loodus, isegi siis, kui sealt on välja nopitud ainult üks taim.
Kataloog. Näituse kuraatorid, keda vanasti nimetati koostajateks, on sellest tohuvabohust teinud siiski süsteemse, selge selgrooga paljutähendusliku näituse. See algab juba sisukast kataloogist. Muuhulgas nautisin ilusat…
-
Külli Tammik
20. VIII 1950 – 29. XII 2013
Möödunud aasta lõpul lahkus skulptor Külli Tammik (aastani 1974 Leppik).
Mitmekülgse isiksusena jagas ta oma elu kunsti ja spordi vahel. Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal skulptuuri erialal ning tegi aastate jooksul arvukalt loomaskulptuure, olles üks nüüdisaegse eesti animalistika silmapaistvamaid esindajaid. Osa tema humoristliku põhitooniga loomingust on täna Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Spordimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudes.…
-
Heli kunstinähtusena käsitlev näitus Kumus on märgilise tähendusega sündmus, sest Eestis pole sellises mahus helikunstile varem tähelepanu pööratud. Sisukas ning mitmetahuline väljapanek pakub huvilistele kuulamist, vaatamist ja lugemist sõna otseses mõttes tundideks.
Kuraatorid on näituse ettevalmistusele kaasanud arhitektid Raul Kalvo ja Helen Oja. Nende eesmärk on olnud luua keskkond, kus helitaiesed segaksid üksteist võimalikult vähe. Ekspositsiooni põrand on kaetud vaipkattega, et summutada muidu kõledat galeriiruumi akustikat. Enne…
