
Taavi Suisalule iseloomulik hoiak kunstnikuna on teaduslik neutraalsus, ta loob tingimused kogemusteks, aga ei sunni neid vaatajale peale.

Eike Eplik, Kristi Kongi ja Anna Mari Liivrand on kunstnikud, kes loovad uut esteetikat, sellist, mis on otsiv ja mänguline ning ei karda libastumist ega liialdusi.

Näituse kuraatorid on teinud põhjalikku kaevamis- ja sortimistööd, et tuua kogude kujunemisloo haralisus laiema publikuni, kuid näitusena jääb see tervik ehk liigagi viisakaks.

Igast tööst saab küll osa suuremast mustrist, ent just nimelt seetõttu pääseb iga üksiku teose eripära paremini mõjule.

Kärneri värvikasutus on mitmekülgne. Mõnel pildil on palett kõle, teisel kirgas ja kirju, on ebamugavaid kooslusi ja pruunipõhiseid, vaat et „toon-toonis“ maale.

Soosteri loominguline pärand on niivõrd mahukas ja mitmekülgne, et vähemasti mulle pakub nii lai haare lohutust, et oma kaootiliste huvidega saab rahu teha.

Seekord Barcelonas toimunud „Manifesta“ puhul peeti silmas linna detsentraliseerimist – prioriteediks oli luua ühendusi nn linnakeskuse ja seda ümbritseva metropoli vahel.

Kõik kolm maalikunstnikku Kondase keskuses on metamorfilised ning aitavad vaatajal vabaneda determinismi painest.

Näituse tööd on veidike liiga selgekoelised, tsiteerivad ja otseütlevad, mis siiski ei välista seda, et tegemist on väga professionaalsete teostega.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.