
Aurora Venturini näitab romaanis „Täditütred“, kuidas rasketes oludes muutub väärikus ellujäämise küsimuseks ning usaldada saab selles ainult iseend.

Vanaemadest on eesti lastekirjanduses piisavalt kirjutatud, aga mitte nii täiuslikku filosoofilist teost kui Katrin Lauri „Atlantis“.

Vahur Pähnapuu elustab teoses „Siis jääb ka päevatõus“ mälestused kunagisest Raadi aiandist ja oma emast, kes seal töötas ja kõigest hoolimata oli õnnelik.


Luuletaja leiab sõnad, aga Tõnis Vilu on peale sõnade leidnud veel midagi muud, suuremat. See, mida ta teeb, on hea. See teeb head.

Mati Undi muuseumi uue püsinäitusega on Tallinna kirjanduskeskus loonud silmapaistvalt hea ja moodsa kirjandusliku kosmodroomi.

Värske Rõhu peatoimetajad heidavad pilgu ajakirja kahekümnele tegevusaastale ja noorele eesti kirjandusele.

Han Kang seab romaanis „Taimetoitlane“ kahtluse alla, kas vägivallale on üldse võimalik vägivallatult vastu seista.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.