
Riste Sofie Käär näitab luulekogus „APS!“ mängu ja nalja kaudu inimeksistentsi absurdi, joonistab välja inimolu tobedad tahud ning viib need veel suurema absurdini.

Kui Mudlumi mälukirjandus talletab seda, mis on muutunud või juba kadunud, siis uue raamatuga rõhutab Mudlum hoopis jäävust.

Anu Allase debüütromaan mängib lugejaga, tõmbab tal aina tooli alt, ahvatleb ja eksitab tema kujutlusvõimet ning naeruvääristab ta tõejanu, sõlmituse ja lõpplahenduse ootust.

Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 2025. aasta 8. detsembril

Teemale vaatamata on kõigis kuues nomineeritud romaanis loodud rikkaliku ja kohati väsitavuseni laia viitevõrgustikuga omailm.

Nii Miranda July kui ka Yael van der Woudeni romaani keskne kujund on ruum, kus oleks võimalik julgelt iseendaks saada.

Luule- ja palveraamatuga „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ pöördub Doris Kareva tagasi oma lapseea loitsude juurde.

Debüütteostes naljatatakse surmtõsistel ja kergematel teemadel, naerdakse enda, teiste ja maailma üle – läbiv iroonia on kohati kummastavalt sarnane sellega, kuidas naeris Betti Alver.
Betti Alveri kirjandusauhinna laureaadi sõnavõtt 23. novembril Tartus
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.