Kirjandus
-
Aliis Aalmann on kirjutanud järjekindlalt nii proosat kui ka luulet. Tema looming on raskepärane, lopsakas, veidi tume ja rusuv, kuid ometigi on lugejal sellega lihtne samastuda. Tegemist on väga nauditava küpse kirjandusega, küpse kirjanikuga.Gabriela JärvetMaasikad õitsevad järgmise katastroofini
Aliis Aalmanni nõudlikkus enese ja oma loomingu vastu äratab aukartust. Tegu on omamoodi „uue vana tüdruku“ kirjandusega – Aalmanni tekstid on korraga värsked ja vanamoelised.
5 minutit -
Saara Liis Jõerand 3. septembril Tallinna kirjanike majas, kus tähistati ajakirja Värske Rõhk 20. aastapäeva ning esitleti päevikute kogumikku „Sa peaksid rohkem lugema“.Kris MoorVärske Rõhu viies peatoimetaja annab ajakirjale veelgi hoogu juurde
Saara Liis Jõerand: „Tahaksin kindlustada, et üks loovate ideedega noor inimene näeks kirjandust põneva, võimalusrohke meediumina ning Värsket Rõhku platvormina, kus neid ideid ellu viia.“
3 minutit -
Paavo Matsin 11. septembril Mati Undi muuseumis „Baeri laulude“ esitlusel.ErakoguPaavo Matsini muusika
Matsini teoste järgi saaks teha oratooriumi või ooperi: pealtnäha sõgedas fraasikaskaadis varieeritakse kindla käega põhiteemasid, sõnu kasutatakse nootide ning lauseid muusikaliste fraasidena.
4 minutit -
Durak ja tšik-tširik ehk Lapsepõlv Kommunaalias
Zane Daudziņa mälestusteraamat ühiskorteri toksilisest elust on märksa huvitavam tervik kui tavalised sentimentaalsed lapsepõlveheietused.
6 minutit -
Kirjutamine kui tõlkimine
Miks eelistab osa kirjanikke end väljendada emakeele asemel muus keeles? Mõnele pakub rännak võõrkeeltes rikastava kogemuse, mõnel aitab ellu jääda.
6 minutit -
Kim Thúy: „Kirjaniku võimuses pole maailma muuta, aga ta saab seda natuke paremaks teha. Kas või naeratusega.“G.Garitan / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTrời ơi! Ehk jummel küll, kui hirmsas ja armsas ilmas me elame
Kim Thúy romaan „Em“ ei ole pelgalt kahe Saigoni orvu lugu, vaid Vietnami sõja üleelanute mälestuste kaleidoskoop.
7 minutit -
Luule ilu ja metafoor
Jorge Luis Borgese „See värsikunst“ võtab kohe alguses tuurid üles ja sööstab paigalt nagu Apolloni kont.
6 minutit -
Maret Maide 30. IX 1942 – 15. X 2025
15. oktoobril lahkus meie seast 83aastasena kirjastaja Maret Maide, kes lõi 1991. aastal kirjastuse Varrak.
Maret Maide sündis 1942. aastal Tallinnas ja lõpetas Viru-Jaagupi keskkooli 1961. aastal. Kõrghariduse omandas ta 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse erialal.
Maret sai kirjastamiskogemused kirjastusest Valgus, algul korrektorina, hiljem peatoimetuses toimetajana. Ajal, mis soodustas uute kirjastuste teket, otsustas ka tema teha teoks oma unistuse ja luua kirjastuse. 1991. aastal ilmuski Varraku esimene raamat,…1 minut -
Ungari kirjanik László Krasznahorkai paneb oma teostes küsimuse alla inimese koha niihästi teoloogilises kui ka geoloogilises mõõtmes aegade algusest kuni lõpuni välja.Johan Carlberg / SVD / TT / ScanpixNobeli kirjandusauhinnast ja László Krasznahorkaist
Krasznahorkai sobib lausa ideaalselt auhinna senistesse mustritesse. Seal pole soositud kerget, naljatlevat ja lahedat vaimu, vaid eelistatud eksperimentaalsust, tõsidust, „keskeuroopalikku“ graviteeti.
5 minutit -
Frankfurdis esitletakse uut ajakirja EstLit
Kristjan Haljak: „Tegu ei ole väljaandega, kus soovitakse avaldada ainult ammu surnud autorite, veel vähem ammu surnud meesautorite loomingut. Asja iva on tutvustada praegust elusat ja tunglevat kirjandust.“
4 minutit
