$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Meie noortekirjanduse tase on hea, kuid avalikkuse vähene emotsionaalne toetus ja kasin vahendamine teistesse keeltesse pärsivad selle arengut.

Laura Evisalu „Õiged mehed“ ei ole mõeldud pelgalt noorukitele, vaid seda võiksid lugeda ka kooliõpetajad, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid ja lapsevanemad.

Berit Petolai eritleb luulekogus „Hele, tuisklev ja nimetu“ harukordselt sooja tundlikkusega poeetilisi sähvatusi, mida kätkeb pisike Meoma küla Peipsi ääres.

Kuidas sai lüürilisest ja impressionistlikust Carolina Pihelgast feministlik tornaado, kelle hiljutised teosed on justkui jäämägi meie (mees)kirjandusmaastiku Titanicule?


Nüüdse kultuuri pulbitsev osa on elav, metsik ja loomulik luule, mis vajab ka lavasid ja publikut. See loob osadust ning ühendab teisel viisil kui trükitu.

„Linnade elu“ lugeja paisatakse keset Anne Carsoni maailma. Huvitav ja arendav kogemus? Kindla peale. Aukartust äratav ja segadust tekitav? Veelgi enam.

Kui salongielu kipub Kross romaanis „Kokkuleppelised imed“ etendama, siis metafüüsika puhul ta usub oma nägemuslikku teksti ja haarab lugejagi niiviisi kaasa.

Bruce Chatwini „Utz“ on asjatundlik pilguheit kollektsionääride maailma ja põnev lugu ühe haruldase kunstikogu saatusest. Ühtlasi on aga autor tabanud midagi olemuslikku tšehhide mõttelaadis.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.