-
Nimi ja nimetamine on ikkagi väga tähtsad asjad. Nimi, s.t nimetatus, olemine/olek nimetatuna, sildistatuna, mõnes mõttes ehk isegi kohustab olema ja tegutsema vastavuses (oma) nimetatusega. Juhan Liiv on selle kohta kirjutanud: ?Asja nimi toob asja enese ajule näha, ilma et me teda ennast näha tarvitseksime. Meie oleme mälestuse läbi tema külge seotud, ta on täitsa elavaks saanud, vahet ei ole endise silmalise nägemise ja nüüdse selle…
-
?Kirjanik on alati olnud tähtis, kuid praegu, tõeütleja ja sõnade kaitsjana, on ta olemuslikult oluline. (On ainult üks kultuur ja sõnad on selle alusmüür.) Tänapäeval on kirjanik mõlemas mainitud rollis ohustatud. Aga ma ei arva, et teoloogiate hajumine on endaga kaasa toonud võitlustahte vähenemise: vahest vastupidi. Pole võimatu, et lõppkokkuvõttes võib just romaanikirjanik olla inimsoo päästja. Lugu on pea niisama oluline nagu asi või ese ning…
-
Anne Lill, TRAGÖÖDIALEKSIKON: TEEMAD JA TEGELASED ANTIIKKREEKA TEATRIS. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
Võib olla tõsi, et tõeline kunst on ajatu. Kuid igal juhul on ta ajastu sünnitatud ja seda ajastut mõistmata jääb midagi autori kavatsustest ning teose tähendusest paratamatult varjule. Nii on ka kreeka tragöödia ühtaegu oma ajatuses lähedane ja ajalikkuses varjatud. Selle kesksetes teemades nagu inimese vastutus oma tegude eest, tema suutlikkus või suutmatus talitseda ning…
-
Vähesed, väga vähesed meist on väärtustanud kadumise võimalust/võimalikkust meid ümbritsevas tegelikkuses. Kadumist on ikka käsitatud mingi negatiivse olemisviisina. Ent mõtelgem selle näiliselt tühja probleemi puhul kainelt, ratsionaalselt. Kadumine on olemuslikult ju ainukene tegelik/tegutsev positiivsus. Mis saaks siis, kui mitte midagi ei kaoks? Kui kõik jääks alles?
Siis oleks ju kõike liiga palju, kõike tuleks üha juurde ja meie ise ei mahuks enam subjektidena, mõtestavatena, märgistavatena selle…
-
?Die Sprache spricht?, ütles Martin Heidegger, ?keel kõneleb?. Veidi vabamas tõlkes ? ?kõne kõneleb?. Nõnda kõneleb näiteks nii Umberto Eco kui Tõnu Õnnepalu raamatuteks vormitud kõne juba kord kõneldust, kord kirjutatust. ?Intertekstuaalsus? on tänapäeva märksõna; taotlus leida midagi ajal, mil pole midagi; ajal, mille nimigi tähendab vaid ?pärast moodsat?.
Intertekstuaalsus on madu, mis siugleb läbi raamatute, vonkleb ajalehekülgedel ja roomab piki kinolina, muundub siis äkki aga ämblikuks…
-
J. R.: Mis mulle meeldis, on see, et mul on tunne, et see raamat on kirjutatud valgustusliku, hariva eesmärgiga. Et seda võib mingil tasapinnal võrrelda ?Sophie maailmaga?, mis on rohkem lastele kirjutatud. Su raamat on kirjutatud rohkem noorte meeste vaimu kasvatuseks. Vana ja targa ning noore ja tarkuse poole püüdleva mehe sõprus. Kas tahtsid kirjutada oma filosoofia käsiraamatut? Sa käsitled mõnes mõttes kõige levinumaid põhimõttelisi filosoofiaprobleeme,…
-
(Rein Raua ?Hector ja Bernard? on) paras ajupiinaja? tuli kaasa mõelda nii et pea märg ja ikka jälgida hoolega mitte niisama huviga seksi ja linna kõrvale? tõsine murdja? aga ma pean raamatut võrratuks siis kui sealt mingi mõtte kaasa haaran? ja sealt sain nii mõndagi? nii et sellele kes valmis raamatule pühenduma ning vaeva nägema igati sobiv asi?
jaanus adamson tsiteerib ka derridasid, freude ja lacaneid, a…
-
Tänavused tõlkeauhinna nominendid on Riina Jesmin (M. Atwoodi ?Orüks ja Ruik?), Harald Rajamets (tõlkeluule antoloogia ?Pegasos ja peegel?), Anu Saluäär (P. O. Enquisti ?Ihuarsti visiit?), Kerti Tergem (W. F. Hermansi ?Igavene uni?), Tõnu Õnnepalu (M. Prousti ?Taasleitud aeg?).
Ja auhindajate töö polnud kergete killast: kui kõik tõlked on ilmselgelt kõrgetasemelised, siis mida hinnata ? kas töö mahukust, keeleloomelist filigraansust, mida teos nõuab, valitud teose olulisust meie…
-
Ungari päritolu inglise luuletaja George Szirtes pälvis selleaastase T. S. Elioti luuleauhinna, mis antakse parimale Suurbritannias ja Iirimaal aasta jooksul ilmunud luulekogu autorile ja millega kaasneb t?ekk 10 000 naelale. Tema tööd kirjeldas ?ürii kui ?briljantselt virtuoosset kogu sügavalt läbitunnetatud luuletustest, mille sisuks nihestuse poolt tekitatud isiklikud tagasipõrked?. ?ürii esimees Douglas Dunn ütles, et ?ürii on sügavalt liigutatud Szirtesi poolt esile toodud formaalse surve erilisest määrast…
-
Eesti kirjandussfääris on ikka tavaks olnud aasta toodangust kokkuvõtteid teha. Kuigi viimasel ajal on korduvalt ülevaadete vajalikkus ja teostatavus kahtluse alla seatud, on käesolev siiski üks võimalikest vaatepunktidest 2004. aasta lastekirjandusele.
Tundub, et möödunud aasta oli lasteproosale suhteliselt ebasoodne. Teoste arvu vähenemine eelmiste aastatega võrreldes on märgatav. Kui 2003. aastal ilmus lastele üle 60 eesti autori proosateose, neist umbes 45 olid esmatrükid, siis mullune arv on…
