-
Teiselt poolt ? esitades klassikaks arvatud kirjanduse näiteid. Esimene sula-aegne, Leida Alttoa-Helle Raigna (ill Silvi Väljal) aabits esitas üldtuntud Eduard Wöhrmanni ja Friedrich Kuhlbarsi laulutekste, katkeid Oskar Lutsu teostest, Lev Tolstoi aabitsajutte jms. 1974. aastal ilmunud Loreida Eiseni aabitsas (ill Ülle Meister) leidub näiteid nii eesti lastekirjanikelt nagu Eno Raud, Ernst Enno, Ellen Niit, J. Oro kui ka muude aegade ja kultuuride suurustelt nagu Vladimir Majakovski…
-
Kaarel Kressa ?Oidroon? läheb suure pauguga lahti ja kehtestub juba esimese tekstiga (?Pöördumine?, lk 04).
Jah, mulle meeldib see raamat. Ha ha. Juba hakkas meeldima. 21 luuletust, nagu kaane peal kirjas. Viimase teksti juures algust vaadates ? noh, mis, ikka meeldib vää? Kas ei kisu mitte korporatiivkiimaliseks lühiarvustamiseks kätte? Tunnen tõsiusklike luulelembide küüsi oma turjas, aga see kõik on ju nii mahe, nii mahe. Turjakiskumine, tähendab.…
-
Igor Kotjuhh, Millal saabub homme? Huma, 2005. 62 lk.
Millal saabub homme, küsib Igor Kotjuhhi luulekogu pealkiri. See paradoksina püstitatud küsimus paigutab luulekogu tänase ja homse vahele, alale, mis ei ole päriselt ei siin ega seal. Või puudub meie mõtlemises lihtsalt veel see miski, olukord, kus ollakse üheaegselt nii üks kui teine.
Kui ma hakkaksin Kotjuhhist rääkima kui inimesest ja luuletajast, kes liigub kahe kultuuri ja kahe kirjanduse…
-
Möödunud nädalal väisas Tallinna oma auhinnatud romaani ?Kaitsekraavi tee? (kirjastus Tänapäev, vt ka lk 20 Milena Saloneni raamatututvustust!) eestikeelse tõlke ilmumise puhul tuntud ja armastatud soome kirjanik. Raamat on tõepoolest vaimustav, kuigi tõlkest kohati soome keel läbi kumab. Selline kurblik-naljakas lugu lihtsa soome mehe hullumisest, kui ta üritab oma peret tagasi võita, endale väikest majakest hankida. Lõpus tuli peaaegu pisar silma. Ilus asi. Sel puhul siis…
-
Eesti luule tundub olevat üks üsna õnnestunud tegemine ? ja seda vaatamata oma suhteliselt lühikesele ajaloole. Tegelikult tuleks just luuletajaid ja luulet pidada eesti rahvusliku iseteadvuse ning lingvistilise konsolideerituse olulisemateks kandjateks. On ju raske eitada kas või näiteks Lydia Koidula sellelaadset tähtsust ja tähendust.
Ent mis on luule? See on aga juba küsimus, millele on antud ja antakse praegugi erinevaid vastuseid. Eestikeelses teoreetilisemas kultuuriruumis igatahes on…
-
Jonathan Franzen, Parandused. Tõlkinud Triinu Pakk-Allman. Varrak, 2004. 584 lk.
Jonathan Franzeni ?Paranduste? ilmumine eesti keeles kujutab endast tänuväärse protsessi jätkumist. Seda seetõttu, et eesti kaasaegses proosas pole psühholoogiline realism esmane vool ? erandeid, nagu alati, muidugi leidub, kas või Rein Raua ?Hector ja Bernard? ?, selle asemel domineerib muinasjutulisus, mäng müütide, lugude ja kirjanduse endaga (Heinsaar, Baturin, Kivirähk, ulmekirjanduse tugev esiletõus jne). Psühholoogilise realismi traditsiooni eestikeelses…
-
Lähenedes noorpoeet Xaintorxare luulekogule säärasest (kontekstuaalsest) vaatepunktist, peame paraku pettuma. Kuigi kohati on tema tekstides põhjamaist minimalismi, puudub siin igasugunegi sotsiaalajalooline dimensioon. Rääkimata poliitilisest. Leidub aga ambitsiooni olla kunst. Esteetiline luulekunst.
Luulekogu lapates võib jääda mulje, et tegemist on millegi eksistentsialistlikuga. Lähemal tutvumisel selgub aga, et olukord on märksa keerulisem: kõnepunktide paljususel ning dominandiotsingutel rütmilise ja semantilise vahel on märgatav mõju ka tekstide üldilmele. Kui jätta meelega…
-
Selleks, et lüürika tõeliselt mõjule pääseks, peab ta peegeldama autori sisemaailma (või mingit osa sellest), nii et lugeja suudaks oma emotsioonid värsiridadega samale lainele seada. Nii õrna nähtuse puhul nagu inimmeel ei ole autorilgi võimalik lõpuni kontrollida, kui adekvaatselt ta seda peegeldab, lugejale on saadava kogemuse jälgimine ehk mõnevõrra lihtsam.
Osa inimesi usub, et sõnades on vägi, mille abil on võimalik maailma mõjutada, sealhulgas inimestele nii head…
-
Raamat torkab silma kujunduse poolest. Õigupoolest jääb raamatut lehitsedes isegi tunne, et ?Oleksin ma luuletaja? on nii-öelda ülekujundatud: arvestades Liivi luule lihtsakoelisust, võib lavastatud (arvutitöödeldud?) fotode kasutuse vaidlustada. Samuti ei tahaks ma Liivi puhutisest raskemeelsusest hoolimata päriselt nõustuda musta värvi sedavõrd silmapaistva rõhutamisega raamatus. Ent kõigest sellest hoolimata on raamatu liigendatus siiski meeldiv ning pildiosad on peatuspunktid järelemõtlemiseks.
Liivi loomingut on juba analüüsitud palju ning seda saab…
-
ARTHUR SCHOPENHAUER:
KAKS TESTI EESTI FEMINISTIDELE
Impotentsikalkulaator 25.-
Uuri välja, kellega sinu
armuasjad kõige
halvemini klapiksid
ning mida seejärel
tegema peaks?
1. kirjuta lühisõnum:
IMPOTENTS sinu nimi partneri nimi
(IMPOTENTS BARBI MARGI)
2. saada lühinumbrile 112
(GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGELILE)
ja saad teada.
Vaimuindeks 250.-
Kas oled
normaalne,
vaimuhaige,
psühhopaat??
1. kirjuta lühisõnum:
TILL selle pikkus cm selle värvus
(TILL 17,2 cm PUNANE)
2. saada lühinumbrile 112
(GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGELILE)
Teenus töötab kõigile närvilistele
ja kastratsioonihirmus eesti feministidele!
OTSIME TUGLASE KULDA!
Söömata-joomata-magamata
kaenla all hardalt septembrikuu ?Looming?
torman Viljandi bussile
Teile kõike…