-
Leo Metsar, Keiser Julianus. Eesti Raamat, Tallinn 1978. 308 lk. Leo Metsar, Keiser Julianus. Päevik. Teine raamat. Eesti Raamat, Tallinn 1983. 416 lk. Leo Metsar, Keiser Julianus. Päevik. Kolmas raamat. Ilmamaa, Tartu 1994. 464 lk. Leo Metsar, Keiser Julianus. Prokopiose ülestõus. Neljas raamat. Ilmamaa, Tartu 2005. 272 lk.
Leo Metsari monumentaalne romaan Rooma imperaatorist Julianusest (valitses 361 ? 363) on nüüd 27 aastat pärast sarja avaköite ilmumist…
-
Kui Konstantin Vaginovi ?Sokulaul? ja Leonid Tsõpkini ?Suvi Baden-Badenis? läbisegi ette võtta, algab päris vägev sõit. Sõit läheb Peterburist Leningradi. Reis on pikk, kestab poolteist sajandit.
Reisi alustab Tsõpkin XIX sajandi teisel poolel, siis võtab reisijuhi koha üle Vaginov ning kui too lahkub, haarab ajalõnga taas Tsõpkin, kandes lugeja XX sajandi seitsmekümnendate lõppu. Teekond on tundeline. Mitte ilatsev, vaid kaasahaarav, empaatianärvi kõditav. Tsõpkin rändab koos vene kirjaniku…
-
Meie ajal seostatakse kõike armastusse puutuvat kehakeemia ja ajuelektriga. Aga armastusest kirjutav Priimägi ei pelga küsida valguse järele. Valgusekujund leidub kogu pealkirja tsitaadikatkeski. ?Miks antakse valgust mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igast küljest on pannud takistusi?? küsib Piiblis Iiob (Ib 3: 23). Sellest võib leida Priimäe armastusluule häälestuse: kurbus, rahutus, saatuseteadlikkus. Ta ei ole armastuse kõikvõimsuse lihtsameelne kinnitaja, vaid eritleja.
Nagu teatud renessansiaja luuletajad,…
-
Ma arvan, et on tulnud kodanikualgatuse aeg. Keegi peab asja enda peale võtma.
Niikaua kui võimumehed sebivad ja järjest enam rahvast irduvad, pakun ma ennast ise. Ma hakkan Eesti-Vene piiriks. Ma lähen Petserimaale, sinna, kus see joon kulgeb, ja viskan end sinna lämakile. Ma laman seal ööl kui päeval, tuules ja päikeses. Iga kahe tunni tagant on mul kümme minutit puhkust, siis ma käin ära. Ma olen…
-
Saatuslikke asju on juba juhtunud ja juhtub veelgi, juhtub olulisi asju nii Euroopa kui Eestigi jaoks. Ka eesti kirjanikud on sellest, mis tollal juhtus, palju kirjutanud. Nii ka juunikommunist Semper oma ?Punastes nelkides?. Mõtleme end tema abil tagasi 1940. aasta 21. juunisse ja otse hommikuse Tallinna Vabaduse platsile. Meie tänases suves on seda üsnagi meeltülendav lugeda: ?Kell üheksa hommikul hakkasid undama pealinna vabrikute ja tehaste viled.…
-
Kellele see raamat suunatud on?
Eelkõige välismaale, välismaa kirjastajatele. Ehk tekitab see neis huvi eesti kirjanike vastu. Raamatut lapates võiksid nad leida mõne autori, kelle vastu sügavamat huvi tundma hakata, et siis juba edasi uurida. Esimene samm ? vähemasti mõne kirjaniku puhul, keda varem pole tõlgitud. Aga sihtgrupiks on ka välismaine kultuuriajakirjandus, kirjandusfestivalid, kus autorid esinemas käivad. See raamat ei ole ei antoloogia ega leksikon, pigem niisugune…
-
Kalju Kruusa mõned aastad tagasi tollases TPÜ puhvetis etlemas. ERAKOGU
nii. tsitres. aga oota: mis kuupäev täna on? kümnes oli
esmaspäev, täna on neljapäev. kümme, seitseteist,
kaheksateist, üheksateist, kakskümmend. kahekümnes
juuli.
täna olen kuulnud silksutamist ja solksutamist puudest,
teekannu kohinat ja vihma rabinat ja sabinat. kuulnud
olen ka magava inimese nohinat ja norinat tagatoas. aga
inimest ennast ei ole. käinud isegi ja tymmanud kardina
eest. myelnud, et mis…
-
H. Chr. Andersen, Peer Õnneseen. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 11-12. Tõlkinud Anu Saluäär. H. Chr. Andersen, Pöial-Liisi. Taani Kultuuriinstituut ja Eesti Rahvusraamatukogu, 2005. Tõlkinud Hardi Tiidus, illustratsioonid Viktor Aleksejev.
Hans Christian Andersen polnud ei väga piinatud ega tunnustuseta-mõistmiseta jäänud geenius. Juba eluajal öeldi talle, et oma muinasjuttude läbi saab ta surematuks.
Taani muinasjutumeister esindas sellist inimtüüpi, kellele oli vastuvõtmatu igasugune kavaldamine armastuses. Jäägitult armunud, ei olnud ta võimeline…
-
punasis võrksukis, sarlakpunase suuga
peent prantsuse veini rüüpav riieteta
Jõuluingel; pääsesin korraks
Paradiisist; Jumalisa oleks mind
vaid oma voodis hoidnud, aga ma lipsasin
läbi väravaprao (valvur vist magas).
Ja kõlgutan nüüd jalgu
su kesklinnakorteri külmal aknalaual.
Keriks su kaissu end, kui voodis
vähkred ja pärast päevatööd
painajaid näed, kuid pisut veel
pelgan. Aga ei kao.
Ma olen su Jõuluingel; isegi jaanuaris,
veebruaris ja märtsis tahaksin olla su
Jõuluingel, ja ma ei tuleks iialgi
niisama. Spetsiaalselt sinu jaoks
kisuksin kõvasti kinni…
-
Luuletusi endeid on nii paremaid kui kehvemaid. Näiteks üks nigelamaid:
Aroomis küps sõnnik,
maitses mustade marjade
küps külluslikkus.
(pealkiri: Gabriel Meffre Laurus Côtes-du-Rhône)
Aga leidub ka taolisi antoloogiakandidaate:
Aroom eeterlik,
selles raske tärpentiin ja bensiin,
maalõhn.
Maitse rikkalik, õline, magusapoolne,
selles mett, mandleid, leiba ja rosinaid.
(Riesling Altenberg de Bergheim Vieilles Vignes)
Mulle meeldis ka see:
Aroomis mineraalne märg kivi
ja lillelõhna. Maitse
täidlane ja mahlakas,
värske. Pehmes ja
täidlases stiilis Chablis.
(Domaine William Fevre Chablis)
Iga luuletuse lõppu on autor lisanud ühe numbri. Neid…
