-
Suvi hakkab lõpule jõudma, tasa sahisevad juba jahedad sügistuuled, mingid valimisedki olevat tulemas, ja nii need tuuled tugevnevad, tõusevad peagi pööristeks, ja tulebki tuttavalt luuleline Tuulemaa tunne, ning mida siinkohal kolikambrilist üteldagi. . . .
Eks ikka seda, et küllap on Noor-Eesti liidri Gustav Suitsu (1883 ? 1956) kuulus Tuulemaa kujund (vt tema luulekogu ?Tuulemaa?, 1913) tekitatud vanima nooreestlase August Kitzbergi (1855 ? 1927) näidendi ?Tuulte pöörises? (1906) abil.…
-
Grammatika
Kui Aadam koos Eevaga Eedeni
pidi jätma, säält järgmise reedeni
nad lidusid läände,
kus rajava käände
nad lõid, jõudes Viini paleedeni.
Tõde Trooja hobusest
Punt kreeklasi puges küll Trooja
puuhobuse keresse sooja,
kuid taplema linna
ei mõelnudki minna,
neist luiskas üks lugudelooja!
Jah, Homeros, nõder ja pime:
too salgas meilt hobuse nime
(mis Pegasos oli).
Et võltsida voli
ta võttis ka muus, pole ime!
Avarii
Oli riivatult rikas Lucullus,
teda kihutas luksusehullus,
kuni…
-
Merike Hanni, Relvarahu. Kentaur, 2005. 64 lk.
Raamatuid on palju ja neid on palju ka vaja, ehkki mõnegi raamatu puhul tekib küsimus, miks see küll on ometi välja antud. Nii küsin ma tihti Cartlandide toodangu kohta, küsin imelike kogumike kohta, küsin lihtsalt minu meelest halbade raamatute kohta. Tegelikkuses peab liigiline mitmekesisus muidugi olema. Peab olema EKLi kuuluvaid kirjanikke, peab olema sinna mittekuuluvaid kirjanikke ja peab olema siiraid…
-
Kuigi autor on oma esmakogu nimetanud harrastusluuleks, tuleks täpsustada, mis üldse on harrastusluule ja kuidas see eristub professionaasest luulest. Professionaalne luule võiks olla siis tellimustöö. Kui tellijaks on aga süda, valu, rõõm, teadmine või sisemine tuli, polegi neid kahte võimalik eristada.
Kogumiku tekstid katavad terve ajastu ja rohkemgi: luuletusi on aastast 1962 kuni tänaseni. Nii saab samade kaante vahel näha põlvkonna või põlvkondade lõiget, vaateid ja…
-
Kodanlikul ajal ilmunud ?Eesti entsüklopeedia? 5. köide (1935) on täpsem, väites, et libahunt on ?põhjamurdes pisem ?libeda? karvaga hunditõug, kes ei hüppavat kõrisse, vaid ?sööb end loomale tagaotsast sisse?, ja et see ?libahunt? olevat segunenud osalt ka hundiks moondunud inimese ehk soendi kujutelmaga ja sellisena kirjakeelde fikseerunud. See on mingi seksuaalselt perversne hunt, hälbeline seksija, ja ? olgem siinkohal ikka otsekohesed ? teatava anaalsuse karvaline harrastaja.…
-
Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv
Võib vist üsna kindlalt öelda, et nii Ave Alavainu kui Rein Sepp on klassikud. Nende loometöö on kas tehtud (Sepp) või suuremas osas tehtud (Alavainu). Järgnevalt vaadeldavad luulekogud ongi nende klassikupositsiooni kinnistanud. Mis neid kahte ühendab? Ehk teatud kreatiivne isepäisus, põhivoolust eemalolek (Alavainu puhul küll mitte väga eemal). Ja kummaski on midagi hirmutavalt maagilist, mõned jõulisemad tekstid mõjuvad kui loitsud.
Nonkonformismi apologeet
Alavainu armastab äärmusi,…
-
Raamatutäis haikusid
Üks selliseid luulekogusid on minu jaoks Leho Rubise ?Jäätähed?, ilmunud möödunud aastal. Tegu on mahult väikese raamatuga, minu teada autori esimesega. Ka ?Jäätähtede? luuletused on vormilt väikesed, nimelt koosneb see raamat üksnes haikudest (kui välja arvata n-ö raamatuväline, sisukorrale järgnev lisaluuletus). See fakt on eesti kirjanduspildis juba iseenesest tähelepanuväärne. On küll tõsi, et Jaapanis kuulub iga haikuluuletaja mõnda koolkonda, millest tulenevalt on tema luule teatud…
-
Kolm noort inimest on kirjutanud kokku väikese kurja kevade. Mis seal ikka ? tore raamat on. Laseb endast kirjutada küll. Mitte liiga palju ja mitte liiga kategooriliselt muidugi. Nii noorte autorite puhul võib kõik muutuda juba järgmisel nädalal, aastast rääkimata. Aga raamat on ja ju siis taheti endist sellisel kujul esimene märk maha jätta. Sellisena siis asjast mõlgutlengi. Pigem küll autoritest eraldi, sest ega siin miskit…
-
Asko Künnap
3. augustil pandi toime järjekordne mõõduvõtmine Eesti ja Saksa poeetide vahel. Poetry slam?i tüüpi võistuetlemised on viimase aasta jooksul Eesti kirjanduskuulajale päris hästi tuttavaks saanud, seekordne üritus toimus siiski Saksamaa pealinnas. Kohtumispaigaks Literarisches Colloquium Berlin, maja, mis sealsele huvilisele vahest sama tuntud kui meil Musta Laega saal või Ku-Ku. Sakslaste meeskonna kaks liiget Wehwalt Koslovsky ja Toby Hoffmann on varem Eestis slämminud, Felix Römeril…
-
Kui hea toon oli selleks korraks lõppenud, siis lasid kõik rihma lõdvaks ning õhtujuht pani kohalviibiva eliidi tibutantsu nõtkutama, kelmikamad tegid prääksuga kükke. Kõlas Radetzky marss, aplausi ja ovatsioonide saatel kanti saali põlev tort ja Arno Kukk hakkas diskot tegema. Pagesin.
Ikka sinna tudengite peole. Pileti asemel kirjutati lilla markeriga käeseljale ?aloha?, miski pliks itsitas kõrval, et kirjutatagu midagi roppu, näiteks ?perse?. Ma jälle lugesin ?alkohol? alguses.…
