-
13. aprilli Sirbis ilmus Toomas Raudami tekst “Evelyn Waugh ehk Kuidas olla irooniline kirjanduses”, mis esmasel pilgul arvustas Waugh’ äsja eestindatud romaani “Peotäis põrmu”, kuid hoolimata lühidusest ulatus olema ka tähendusrikas essee irooniast kirjanduses. Haakuksin siin eelkõige ühe kohaga, kus Raudam esitab põhinõudeid “irooniliseks kirjanikuks olemisel või selleks saamisel”. Punkt nr 1 kõlab nii: “Kirjuta kolmandas isikus. Mina-vorm toob paratamatult kaasa empaatia, mida oleks parem vältida”.…
-
Geoffrey Chaucer, Canterbury lood. “Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sarjas. Tartu Ülikooli kirjastus, 2006.
Ülikooli kirjastuselt ilmus “Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sarja avaraamat, Geoffrey Chauceri “Canterbury lood” (1387) Votele Viidemanni (1947 – 1992) tõlkes. Sarja väljaandmist koordineerib Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppetool. Sarja algataja professor Jüri Talveti sõnul on tõlkesarja väljaandmise eesmärk kahetine: esiteks maailma vaimuloome (eriti osalt ununenud või Eestis vähem tuntud teoste) tutvustamine eesti lugejale, teiseks kultuuri avatuse ja kultuuridevahelise dialoogi…
-
XX taliolümpiamängud, Torino 2006, EOK ametlik olümpiaraamat, Tallinn 2006.
Märtsis ilmus kahenädalase vahega kaks olümpiaraamatut. Esmalt traditsiooniline Inreko Pressi ja siis Gunnar Pressi oma (toimetatud).
Madin raha pärast (loodetav tulu) läks lahti juba enne kahe ülesehituselt sarnase raamatu ilmumist. 3. märtsi Sirbis püstitab Sporditähe peatoimetaja Indrek Schwede küsimuse, “kas olümpiakomitee peaks üleüldse tegelema kirjastamisega. Raamatu peale raiskab EOK kuuekohalise summa raha, mis peaks minema meie spordile ja sportlastele”.…
-
5. mail anti Ene Mihkelsonile Viinis üle SA Alfred Töpfer F.V.S. Herderi preemia.
Preemia määratakse Euroopa idaosast pärit kultuuriinimestele, kes on andnud väljapaistva panuse Euroopa pärandi hoidmisesse ja selle tutvustamisesse. Sel aastal pälvisid preemia veel Poola ajaloolane Włodzimierz Borodziej, Kreeka kunstiteadlane Nicos Hadjinicolaou, Slovakkia etnoloog Gabriela Kiliánová ning Sloveenia arhitekt Vojteh Ravnikar. Eestist on varem preemia saanud Jaan Undusk (kirjandusteadus, 1995), Jaan Kross (kirjandus, 1997) ja Arvo…
-
Matroon Leelo Tungal
raamatu esitlusõhtul. Foto:Harri Moritz
Milliseid aegu elab me noorim kirjandus? Mille taustale paigutuvad tänased teismelised ja veidi vanemad autorid, keda näikse eri väljundeid kaudu ilmuvat lausa hulgiti? Seda tahaksime teada; tahaksid vahest eriti nood noored kirjutavad inimesed, kes enesele selle keelelise väljundi on leidnud, kes on tundnud, et tavasuhtluse heal juhul viiesajasõnaline pagas ei kirjelda ära seda maailma ega me identiteeti. Siinkohal pean meelde…
-
Eesti Rahva Muuseumi arhiivis on praeguse seisuga 940 päevikut vanavara kogumisretkedelt, pärit eri aegadest ja paikadest. See on hindamatu väärtusega etnoloogiline arhiivimaterjal, mis samas ka äraütlemata mõnus lugemine tänapäeva inimesele. Arvestades mõlemat asjaolu otsustas, muuseum hakata kommenteeritud päevikuid publitseerima.
Hoolimata sellest, et muuseum saab saja-aastaseks alles 2009. aastal, on vastilmunud esimene päevik pärit juba aastast 1888. Päris päevikuks seda pidada ei saagi, sest tegemist on Oskar Kallase…
-
Palve Repsile – et laste- ja noortekultuuriajakirjad jõuaksid ka kooliraamatukogudesse
Eesti Kirjanduse Seltsi korraldatud kirjandusfestivali “Sotsia” raames oli üks päev pühendatud noortele: noortele, kes ise kirjutavad, ja ärksatele hingedele, kes püüavad hea seista selle eest, et oma esimesi arglikke samme tegev noorkirjanik oma tekste avaldada saaks. “Sotsia” läbiv teema “Futu” andis alust helgemat tulevikku loota: kunagi ehk sirguvad just tänastest katsetajatest meie kirjanduskaanonis tooni andvad persoonid, kirjandusõpikute…
-
Vihm, puts ja udu on aga endiselt jõus. Mõned mandrimehed teevad teksti ja toksti, et ometi ollagi seessamas nõus või vähemalt jõus. Trööts, unk ja saapamääre. Sigaliga vikatiga kedakuda mudumäda. Mõmmikud, kes arvavad ennast/endid räpiks-hiphopiks, võiksid pool suunda tasa võtta ja vaadata elementaarselt, kuhu ma neid topiks.
Kontekstis “kirjandus ja raha” ei sobi nad kummalegi kaalukeelele limpsijaks. Kirjandust kui sellist on siin raamatus õnnelikult vähe ja raha…
-
Missioonitunne, aade, kultuuriline vastuhakk ideoloogiale või raha survele, eneseteostus, jäljejätmine nii-öelda igavikku, oma rahva teenimine ja nõnda edasi. Kõlavaid sõnu on kirjanduse nagu ka muude kunstide jaoks välja mõeldud üksjagu. Ega neist ükski ju vale ole, kui need pole just kutsutud varjama midagi muud.
Peale kõige on kirjutamine, kirjanduslike oopuste tootmine aga ka töö, mis mõnelegi on üsna igapäevane harjumus. Ma ei ütleks, et see töö on…
-
Kas tõlkijate ja toimetajate töö on kirjastustes õiglaselt tasustatud ning millest need summad sõltuvad? Turuseisust? Viimastel aegadel on aina rohkem kuulda nurinat, et toimetaja ja tõlkija teevad kirjastustele peaaegu orjatööd. . . .
René Tendermann (Pegasus): Kui kirjastaja kaastöötaja (tõlkija-toimetaja) ütleb, et ta teeb orjatööd, kas see teeb siis minust orjapidaja? Hmm.
Ma arvan, et Pegasuses on tõlkijate ja toimetajate töö õiglaselt tasutud. Selle all pean ma silmas seda, et sõlmitud…
