-
Terje Lepp/Eesti Päevaleht
Heljo Mänd, kas luulekogu “Emamaa ja isajõgi” kokkupanekul oli kavas jutustada kindel lugu, hoida kinni mõnest mentaliteedist?
Oma seitsmekümne viiendaks sünnipäevaks panin kokku raamatu “Tingel-tangel” ja seal olid sellised lustakamad lood, natuke humoresksed. Üldiselt oli see pisut kirju, ta ei olnud ühe tooni kogu. Nüüd, selleks juubeliks aga kogusin ma kokku niisuguse ühe hinge tekstid, kusjuures üks kolmandik neist on varem avaldamata. “Emamaa ja isajõgi”…
-
Härra Telleri miin (tellermine) on lihtsalt taldrikukujuline. netifoto
Olen viimasel ajal lugenud palju võõrkeeltest tõlgitud raamatuid. Enamasti valin raamatupoe riiuleilt kirjandust, kus soovitavalt juttu pöördelistest ajaloosündmustest või sõjategevusest. Eriti on mulle huvi pakkunud viimastel aastatel ilmunud Esimest ja Teist maailmasõda ning sõjaajalugu käsitlevad mitmed nn fundamentaalteosed. Paraku satun ikka ja jälle tõlgetele, mille autor küll nagu valdaks võõrkeelt, kuid jääb hullusti jänni meie kalli emakeelega ega tunne…
-
Eestis on praegu ärapanemisühiskond. Austagem seda juurduvat traditsiooni! Ilmunud raamatumüügitabelid võimaldavad oma vaimse või psühhofüüsilise eluga kimpus inimestel taas ühele asjale pika puuga ära panna. Nii mõnus on ju rämetseda millegi arvel, ükskõik, mis see siis ei ole: tumedanahalised eurooplased, homoabielulased, eesti kirjanikud, vanaldased torisevad elukauged intellektuaalid jne.
Kapitalism on kapitalism, suures jaos turumajanduslikult toimivast maailmast juhivad edetabeleid nagu meilgi Dan Brown, Coelho ja Rowling. Pole parata…
-
Michel Foucault, Teadmiste arheoloogia. Prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask. TÜ kirjastus, 2005. 182 lk.
“Teadmise arheoloogia” on Foucault ainus läbinisti teoreetiline raamat, kus on keskendutud ajaloo metodoloogilistele ja metametodoloogilistele probleemidele. 1969. aastal ilmunud teos järgneb “Hullusele ja arutusele” (1961), “Haigla sünnile” (1963) ja “Sõnadele ja asjadele” (1966). Kui raamatu sisu ühe lausega kokku võtta, siis võiks ütelda, et teos on pühendatud Foucault’ katsele näidata, et tema kolm…
-
Raamatu piirid pole kunagi selged ega rangelt defineeritavad: teispool pealkirja, esimesi ridu ja lõpp-punkti on ta hõlmatud viidete süsteemi, mis osutavad teistele raamatutele, teistele tekstidele, teistele fraasidele.
Tahaks kõnelda sellisest praktikast nagu lugemine. Sellise soovini on juhtinud lisaks Foucault’ eesti keeles äsjailmunud töödele (“Diskursuse kord“ ja “Teadmiste arheoloogia”) veel ka Michel de Certeau “Igapäevased praktikad” ning detsembri alguses toimunud kirjandusfoorum “Paabeli raamatukogu”, kus “lugemine” tähistas üht mõttelist…
-
Teun A. van Dijk, IDEOLOOGIA MULTIDISTSIPLINAARNE KÄSITLUS.
Tõlkinud Merit Karise. Tartu Ülikooli
Kirjastus, 2005. 462 lk.
Kapitalistlik paljusus ja tasakaal: mitmekesised rämpstoidu ja bodybuildingu valikud hoiavad elajaid terviklikus ja katkestuseta ringahelas.
Marcos López. Kõik ühe peeso eest. Buenos Aires. 2003. Marcos López. Boca juniors. Córdoba. 1995. Marcos Lópezi ja Peeter Lauritsa ühisnäitus on Tallinna Kunstihoones 24. II – 2. IV.
Nii hämmastav kui see pole, kuid juba ligi…
-
Carl Gustav Jung,
PSÜHHOLOOGILISED TÜÜBID.
Tõlkinud Piret Metspalu. Ilmamaa, Tartu 2005. 759 lk.
Viimase poolteise aasta jooksul on eesti keeles ilmunud terve rida raamatuid, mis on seotud Carl Gustav Jungi nimega: “Mälestused, unenäod, mõtted” Eesti Raamatult (tlk Leo Metsar), “Inimene ja tema sümbolid” Eesti Analüütilise Psühholoogia Seltsilt (tlk Raul Kilgas, Ivar Männamaa ja Pille Varmann), “Mina ja alateadvus” kirjastuselt Ilo (tlk Merike Steinert) ja nüüd ka üks…
-
Carl Gustav Jung. MINA JA ALATEADVUS. Tõlkinud Merike Steinert. Ilo 2005.
158 lk.
Carl Gustav Jung. INIMENE JA TEMA SÜMBOLID. Tõlkinud Raul Kilgas, Ivar Männamaa, Pille Varmann. C.G. Jungi Analüütilise Filosoofia selts 2005. 416 lk.
Eesti Jungi-sõpradel oli põhjust möödunud aastal rõõmustada. Trükist tuli mitu mahukat ja olulist Jungi teost. Aasta alul leidsid huvilised raamatu “Inimene ja tema sümbolid”, päris aasta lõpul ilmus “Avatud Eesti raamatu” sarjas…
-
Vahur Afanasjev, KASTRAAT ONTARIOST. 2005.
Mõni aeg tagasi, 15. detsembril möödunud aastal, tähistas kirjanik Vahur Afanasjev Ku-Ku klubis oma järjekordse romaani füüsilisel kujul väljaandmist. Nii vähemalt nimetas ta ise oma raamatu esitlust. “Kastraat Ontariost” on lõbus, hoogne, irooniast tiine ning eestlaste provintsimentaliteeti pilav teos. Eks hakka praegu peamiselt Belgias pesitsevale Afanasjevile distantsilt vaadates konnatiigi pisikesed, mudased sulpsatused ning valitseva eliidi lauslollusest ja isiklikust kasusaamisest ajendatud tegevus paremini…
-
Toomas Vindi “Topeltvalguses” on tõenäoliselt muheledes, ehk itsitadeski kirjutatud raamat. Sedavõrd selgelt on tunda autori mõnu ladusast tekstivoolust, millesse pikitud kavalaid humoorikaid vihjeid.
Millest teos räägib? Kui teha lühikokkuvõte, mõjub see kitšilikult, melodramaatiliselt, aga see on vaid pealiskiht. Romaani tegevus toimub murrangulisel 1988. aastal. Kommunist Helger Tepneri noorem naisalluv Viivika tuleb ülemuste kutsel soome külalistega õhtustama, misjärel Tepner kutsub Viivika oma suvilasse, kus nad veedavad mõne aja…
