-
Piltidel: pahemalt – Tristan Vindtorni kaaslanna, Kornelijus Jarbutis, Triztan Vindtorn Norrast, fs ja Jüri Talvet, Anna Auziņa Lätist, Klaus-Jürgen Liedtke Saksamaalt.
Leedu väikelinn Druskininkai pakub maailmale mineraalvett ja iga-aastaseid luulefestivale. Ma ei tea, kui kaugele ulatub selle vee tarbimine, aga “Luulesügis” on üritus, kuhu tullakse ka teiselt poolt maakera. Selle aasta väliskülalised olid Ameerikast, Islandilt, Saksamaalt, Maltalt, Šotimaalt, Walesist, Norrast, Taanist, Rootsist, Poolast, Valgevenest, Lätist ja Eestist.…
-
Aasta algupoolel pani kirjastus Tänapäev kokku uue väikese valiku Jaan Kaplinski viimase viie kümnendi luuleloomingust. Tinglikku sarja, kus enne ilmunud Liiv ja Koidula, on seega nüüd jõudnud ka elav klassik. Arvestades, et veel suhteliselt hiljuti ilmus Kaplinski luule ülimahukas koguteos, pärast mida autor on avaldanud vaid ühe uue luuleraamatu, võib sellise väljaande vajalikkuses mõistagi ka kahelda. Ent “Vaikus saab värvideks” väärtuseks pole ehk niivõrd selle vajalikkus…
-
“Valge kuningriigi” lugemise järel saab selgeks paar asja. Esiteks, Tiit Aleksejevis on ainest kirjanikuks ning annet kirjutada ühel päeval tõeliselt tugev romaan. Ja teiseks, “Valge kuningriik” tegelikult romaani mõõtu välja ei anna – mis aga siiski ei kahanda teose mitmeid väärtusi.
Tuleb nõustuda Janika Kronbergiga, kes 21. VI Eesti Ekspressis ilmunud lühiarvustuses toob esile Aleksejevi kadestamisväärse oskuse anda edasi kohavaimu. Tõepoolest on “Valge kuningriigi” peamiseks tegevuskohaks pulbitseva…
-
Tekstilääts, Kangelasema toitepiim. Koostanud Kiwa, kujundanud Tuuli Aule. ID Salong, 2006. 114 lk.
Kirjandus, tähtis institutsioon, mida teevad/ kirjutavad kirjanikud, kes on mõjukad ja keda võetakse kuulda. Iga kirjanduse, iga kunsti sees on tõmme “mikrole”, nähtamatuse, kustutuse poole. Kindlasti on see üks edasiviivaid jõude. Avant-jõude – destruktsioon, dekonstruktsioon, süntees, perspektiiv, progress, i guess.
Mikrokirjandust ei saa kuidagi tähtsaks institutsiooniks pidada. Õigupoolest ei saa seda mingisuguseks institutsiooniks pidada. Tal…
-
Jan Kaus ja Nadja Ptšelovodova plenaaristungil.
Aapo Ilves endalegi ootamatult esinemas. erakogu
Käesoleva aasta 26. – 29. septembrini leidis aset IX rahvusvaheline soome-ugri rahvaste kirjanduskongress. Toimumiskohaks sedapuhku Karjala pealinn Petroskoi, venepäraselt Petrozavodsk. Osalesin sellisel kongressil esmakordselt, kuid see pole vahest ainuke põhjus, miks kõnealust sündmust elamuseks võib nimetada.
Eelkõige muidugi Venemaa. Olin seal viimati käinud ajal, mil Eesti oli veel Nõukogude Liidu osa. Viisa endise kodumaa avaruste kaldapealsele…
-
Oktoobrikuu esimesel nädalal tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal tegi Mihhail Šolohhov oma elukroonikasse ülestähenduse: “Tänast päeva tohib lugeda kordaläinuks; hommikupoolikul töötasin tublilt oma peatüki kallal, pärastlõunasel jahilkäigul lasksin kaks ulukit ja õhtul kuulsin teadet Nobeli preemia määramisest.” Oli tõesti, millega rahul olla. Isegi B. Pasternak, kes auhinnast pidi loobuma, on kusagil tunnistanud, et kõige rohkem oli ta endaga rahul Nobeli preemia määramise päeval. Või siis täpsemalt:…
-
See lugu on heade, aga juba eos nurjunud ideede jada.
Jean-Paul Sartre, Sõnad. Kordustrükk. Prantsuse keelest tõlkinud Leili-Maria Kask. Varrak, 2006. 208 lk.
1.
Mõtlin selle loo kirjutada kirjana Jan Kausile, fs-ile ja Wimbergile. Kuidagi isadusest, isa olemisest Sartre’i taustal. Sest justnimelt sellisel eksistentsiaalsel taustal on see olnud meie kõigi pärimine oma elu, oma rolli järele.
“Head isa pole olemas, see on üldine reegel; ärgu süüdistatagu selles mehi, vaid isadust…
-
Debora Vaarandi, Aastad ja päevad: nooruselugu. Tänapäev, 2006. 335 lk
Debora Vaarandi autobiograafia ilmumine on lugejat juba mõnda aega pinges hoidnud. Lugejat väga laias tähenduses. Vaarandi on läinud sajandi kirjanduse põnevamaid isiksusi, loov vaim, kes esindas eesti mõtet stalinistliku köndistamise viljatul kümnendil ja kaua aega pärast seda. Ta seisis juunipöörajate rivis. Oli Nõukogude tagalas. Tuli eluga tagasi. Kirjutas muu hulgas kultusteksti “Saaremaa valss” ja veel suurema kultusteksti…
-
J. M. Coetzee, Südamaal. Tõlkinud Urve Hanko. Eesti
Raamat, 2006.
Viimaste aastate lõikes on olnud huvitav jälgida, missuguseid kirjanikke pärjatakse Nobeli preemiaga. Kuigi kostab hääli, mis väidavad, et selle määramisel etendavad sisuliste tegurite kõrval rolli ka kirjandusvälised kriteeriumid nagu näiteks sugu ja rahvuslik kuuluvus, pole vist ühtki teist preemiat, mis kõneleks paremini kirjanduse hetkeseisust ja selle määravamatest suundumustest. Teised prestiižikad autasud (näiteks Booker ja Goncourt) on kitsamalt…
-
Peter Handke
Peter weiss
Hans Werner Richter
Ingeborg Bachmann
Günter Grass
Kui tavaliselt oleme harjunud tähtpäevi märkima siis, kui kalendrisse ilmub teatav numbrikombinatsioon, siis ajaloo- ja kultuurisündmuste puhul on hoopis olulisemad esmased ilmumised, toimumised, asetleidmised. Arusaadav, sest niisugused sündmused moodustavad hilisema ajaarvamise esimese teetähise, mitte tunni null. Üks niisugune oluline verstapost, mille möödumisest sai tänavu 10. septembril 60 aastat, on XX sajandi silmapaistvaima saksa kirjandusfoorumi Grupp 47 esimene kogunemine Baierimaal Bannwaldi…
