-
Kui kuus aastat tagasi ilmus Timo Marani esimene luulekogu „Põhjavesi”, oli tegemist päris omapärase, lausa dekadentliku nähtusega, sest 90ndatel esile kerkinud noor luuletajate põlvkond ei tegelnud just sageli eesti luule silbilis-rõhulise peavooluga suhestumisega. Lisaks luulekeelele tundus Marani kogu ka sisult vaoshoitud ja konservatiivne: ajatud, loodusest väge ammutavad tekstid. Keegi mainiski naljatledes, et väga hea, nüüd on üle pika aja jälle üks raamat, millest vanaema jaoks pühadekaardile…
-
Niisiis, novembris 2007 startis Harju tänavalt sarmika taksojuhi Elve pisibussis Kagu-Eesti poole teele kolm habemega meest: Karl Martin Sinijärv, Indrek Hirv ja siinkirjutaja. Tartus liitus meiega Pärnus startinud Sven Kivisildnik. Habemik temagi. Väliselt küllaltki keeruline kooslus. Isemeelsete solistide kvartett, kes polnud kokkulaulu varem harjutanud ega teinud seda ka oma reisi vältel. (Ettetõttavalt – selleks puudus üllataval kombel vajadus.) Meie sünniaastad ulatuvad nelja aastakümnesse, igaüks esindamas eri…
-
Euroopast vaadatuna algab Ameerika tihtipeale just New Yorgist – isegi siis kui hiljem selgub, et New York esindab Ameerikat sama palju kui Peterburi Venemaad. Meenutatagu vaid Franz Kafka „Ameerika” algust, mil peategelase laev jõuab sadamasse: „Kõige selle taga oli aga New York ja vaatas Karli oma pilvelõhkujate saja tuhande aknaga” (F. Kafka. Ameerika. Protsess. Loss. Eesti Raamat, 1987, lk. 15). Kirjastuse Tänapäev tänuväärse „Punase raamatu” sarjas…
-
Seaduse järgi on Prantsusmaal aga ainult üks riigikeel, prantsuse keel. See punkt viidi konstitutsiooni sisse aastal 1992 selleks, et kaitsta prantsuse keelt inglise keele vastu. Tegelikult raskendab see aga vähemuskeelte olukorda, kuna praegu ei ole Prantsusmaal võimalik ratifitseerida näiteks Euroopa Nõukogu regionaal- või vähemuskeelte hartat, sattumata vastuollu oma põhiseadusega. Lähemas tulevikus põhiseadust muutma ka ei hakata. Kevadise valimiskampaania ajal küsiti presidendikandidaatide arvamust vähemuskeelte kohta. Nicolas Sarkozy…
-
Keele- ja õppeolukord on riigiti ja keeliti väga erinev, kuid kõiki Euroopa väikekeeli ühendab kriis eelmise sajandi algupoolel ja keskel ning uus ärkamisaeg sajandi lõpus. Kui Franco režiimi aegses Hispaania haridussüsteemis polnud isegi Euroopa suuremate ja tugevamate põlisvähemuskeelte hulka kuuluvail baski ja katalaani keelel õieti mingit kohta, siis tänapäeva Baskimaal ja Kataloonias on enamik koole ja lasteaedu täielikult omakeelsed. Seesugune edu on võimalik tänu baskide ja…
-
Sõnast kreembrülee paistab, nagu oleks see kreemi sisaldav või kreemjas brülee. Ent meie peame tähistama hoopis kreemi, mille valmistamisel on kasutatud brüleed. Järelikult peab põhisõna olema kreem ja täiend brülee, seega on õige brüleekreem. See on niisama loomulik keelend nagu kakaokreem, õunakreem ja kohupiimakreem (kaubanduses levinud „kreem kakao”, „kreem õuna” ja „kreem kohupiima” pole korrektne kirjakeel). Brüleed sisaldav jäätis on brüleejäätis, brüleest valmistatud puding on brüleepuding.
-
Kui peaks väsima kevade värskus
kõik, kuis lõhnas ja helkis kord päev.
Ära ikkagi joobumast loobu,
oma südames oht hoia väes.
Hoia peos nagu vahedam nuga
igaks juhuks, kui tulema peaks
Margarita, su ainus, su saatus,
Meister, kui ta peaks saabuma
sealt,
kust ei oota sa teda, ei enam,
oma hallide aastate saost.
Ent ta liikvel on, tulemas juba,
Hoia alles siis nuga ta jaoks.
Terav väits, löögivalmis ja vahe
Peos pea kindlalt – ta jõuab, jää kuss!…
-
Inimeste hüpertekstid võivad aga olla ka teised inimesed. Kui vaadata kaht kuulsat tartlast Jaan Kaplinskit ja Jaan Toomingat, näeme, kuidas nende loomingu tagant kumab Uku Masing. Loomulikult väga erinevalt ja vastandlikultki. Kaplinski selgitab oma suhteid Õpetajaga raamatutes „Kust tuli öö” ja „Isale” ning veel korra realistlikus autobiograafilises romaanis „Seesama jõgi”. Ja kuna Uku oli enne, jääb ta eelkäijaks. See lihtsalt on nii, tahad seda või mitte.
Ka…
-
Eestlane on väga naeruhimuline. Nalja peab ju ikka saama. Eriti vahva on, kui nalja saab kellegi kulul – kui keegi näiteks teeb nalja temast mõnevõrra targema, rikkama ja kuulsama naabri aadressil. Ütleb, et näe, temagi luristab suppi süües, temagi ihkab kellelegi pasunasse anda, temagi paneb esimesel võimalusel piraka rahapaki taskusse. Kellel siis poleks inimlikke nõrkusi, eks ole. Siis naerab eestlane kohe mõnuga ja valjusti. Tühipaljas tort-näkku-nali…
-
Mingis mõttes peaks selliselt loodav kirjandus olema intelligentsele lugejale soodne: see justkui ergutab viimase meeli ning kui mitte loogilise mõtlemise võimet, siis fantaasiat vahest küll. Samal ajal loob ta ka petliku mulje kõige sobivusest kõigega. Ometi kehtib ka kirjanduses läbiproovitud tõde, et õunte ja hobuste liitmine ei anna tulemuseks toole, vaid sürrealismi või absurdi. Viimased on aga kunsti- ja kirjandusnähtused, millel on kunsti- ja kirjandusloos olnud…
