Toeta

Kirjandus

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025
    Eesti Kultuurkapitali aastaauhindade laureaatide meene, Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.
    Eesti Kultuurkapital

    Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025

    PROOSA
    Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt)
    Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ (Menu)
    Andrus Kasemaa, „Minu kangelased“ (Varrak)
    Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud“ (EKSA)
    Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak)
    Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu)
    LUULE
    Martin Algus, „Elektro“ (Puänt)
    Doris Kareva, „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ (Verb)
    Berit Kaschan, „Aprill“ (Kaschan…
    4 minutit
  • Üks tüdruk käis mängimas mändide all
    Airis Erme 5. märtsil 2021 Tallinna kirjanike majas.     
    Kris Moor

    Üks tüdruk käis mängimas mändide all

    Vastandades kurbust elujaatusele, loodust inimesele ja halli värviküllusele, peegeldab Airis Erme olemasolemise ilu.

    Kai Karell-Narrusk
    6 minutit
  • Üksinduseotsija suures Londoni linnas

    Üksinduseotsija suures Londoni linnas

    Peedu Saar kirjeldab nukra huumoriga ilmaliku munga mõttetuid seiklusi ja hängimisi, tema vaikset mässu.

    Peeter Sauter
    4 minutit
  • Naeru ja õuduse vahel

    Naeru ja õuduse vahel

    „Tuleviku araablane“ paneb lugeja valiku ette: kas minna kaasa sündmuste õudusega või hoopis joonistuse ning seda saatva jutustuse muhedusega?

    Ave Taavet
    6 minutit
  • Ruus ja Raudam, võrdsed
    Ühise raamatu mõte tärkas Toomas Raudamil siis, kui Katrin Ruus oli oma novellikogus „Prügimaja Dionysos“ avaldanud tema jutu „Tuhande munni kliinik“, mis ärritas kõiki tuntud kirjanduseksperte.     
    Katrin Ruus

    Ruus ja Raudam, võrdsed

    Toomas Raudami ja Katrin Ruusi uus jutukogu „Võrdsed“ on kirjutatud nii, nagu olnuks neil ühine lapsepõlv. Võib-olla oligi?

    Konstantin Kuningas
    8 minutit

  • Nähtamatu kirjanik

    Luulesalv

    Kirsi Rannastele, aasta kirjandusõpetajale
     
    Sa ilmusid välja tagasihoidlikult,
    sõnatu teretusega.
    Ei karjunud, ei ropendanud,
    ei olnud moes.
     
    Sul õnnestus hoolega vältida
    menu, preemiaid ja skandaale.
    Sina ei sattunud kohtu alla, ei saanud
    kunagi nii suureks, et sind oleks võimalus
    esimese vajaduse tekkides tühistada.
     
    Sa ei löönud mitte kunagi
    oma naist või meest
    ega lapsi või loomi.
    Sina hoidsid neid
    nii, nagu oskasid,
    sündmustevaeselt.
     
    Sa tulid tuppa nii märkamatult,
    et kohalolu läks lihtsalt meelest.
    Sa ei pannud pahaks ega kurtnud,
    kuigi ükski ideoloogia…
    Kaarel B. Väljamäe
    1 minut
  • Lasteraamat kui sild

    Lasteraamat kui sild

    Anderseni auhinna mõte ei ole järjestada kirjanike ja illustraatorite paremikku, vaid peegeldada lastekirjanduse mitmekesist palet – iga loomelaad on omamoodi huvitav ja hinnaline.

    Mare Müürsepp
    5 minutit
  • Luuletamine ongi hundiratas

    Luuletamine ongi hundiratas

    Eeva Park: „Sõna ise, kui tal on mingitki kaalu, paneb su pea tööle, kas sa tahad või ei taha.“

    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Valguses, õrnuses

    Valguses, õrnuses

    Eeva Pargi luules on üha selginud talle omane haavatav elujulgus, naeru vahe tera, mis lõikab luulet teadmises, et kui pimedus võtab maad, võtab maa ta vastu, et omadega metsas olles on omad lähedal.

    Doris Kareva
    3 minutit
  • „Tahta mitte midagi, tahta kõike“
    On keeruline öelda, kui palju on Kristjan Haljaku nägemuslikud tekstid mõjutanud eesti kirjandust. Niisugune relvad-naistele-teose-vabadus võiks seal olla kõrgemalt hinnatud.          
    Kris Moor

    „Tahta mitte midagi, tahta kõike“

    Kristjan Haljaku kirjandusliku vabaduse müsteerium-evangeelium „Relvad naistele“ meenutab alkeemilist keerdtreppi.

    Paavo Matsin
    7 minutit
Sirp