Kirjandus
-
Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2025
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid.
Eik Hermann, „Hüütakse pardale: romaan kui tajumisümfoonia“ (Kairi Loogi romaan „Tantsi tolm põrandast“) – Vikerkaar 2025, nr 4-5
Merlin Kirikal, „Salto mortale“ (Eva Koffi romaan „Õhuskõndija“) – Sirp 1. VIII 2025
Liisi Rünkla, „Nagu suure linnu konksjad varbad“ (Berit Petolai luulekogu „Hele, tuisklev ja nimetu“) – Looming 2025, nr 9
Mihhail Trunin, „Olemise filosoofia ridade vahel“ (Triin Soometsa luulekogu „Kerge kogu jõust“) – Keel ja Kirjandus 2025, nr 7
Mart Velsker,…1 minut -
Kaur Riismaa 19. juunil Tallinna Kirjanike Majas Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Vasakul Rein Raud ja Tuuli Velling.Kris MoorKuidas lavastada kirjandust?
Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ on XXI sajandi esimeste kümnendite ülesvõttena küll hägune, kuid võimaldab siiski pildi sisse minna.
5 minutit -
Ma Teile kirjutan …
Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa kirjavahetus pakub südamliku sissevaate kahe mõttekaaslase pikka sõprusse ning manab silme ette omaaegse olustiku.
4 minutit -
Brigitta Davidjants 9. aprillil Tallinna Kirjanike Majas jutukogu „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ esitlusel.Kris MoorNoore autori olmeportree
Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ on väikesele mahule vaatamata sama sisukas kui mõned pikemad perekonnasaagad.
4 minutit -
Ričardas Gavelise „Vilniuse pokker“ on üks enim tõlgitud leedu romaane.Algimantas Aleksandravičius„Buddha maailma on lihtne siseneda, Saatana maailma on raske sisse pääseda“
„Vilniuse pokkerit“ tasub lugeda nii neil, kes Nõukogude aega läbi elasid, kui ka neil, kellele see sünge muinasjutt mõjub nagu mõni vendade Grimmide hirmutekitav heietus.
4 minutit -
Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?
Vestlus luuletõlkeauhinna laureaadi Anna Verschiku ja toimetajaauhinna laureaadi Katrin Kerniga
9 minutit -
Jüri Talvet on renessanslikult mitmekülgne isiksus: temasse mahuvad ära maailmakirjanduse õppejõud, kirjandusteadlane, luuletaja, tõlkija ja esseist. „Kõik see on üks ja sama – loovus,“ ütleb ta. „Kirjandust ei saa õpetada ise seda uurimata või vähemalt mõttega sellesse süvenemata, kaasa ja sisse elamata, oma eluga seda vastu võtmata.“Anni Õnneleid / Delfi Meedia / Scanpix„Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“
Jüri Talvet: „Filosoofia ja loovkirjandus põimuvad omavahel tihedaimal viisil. Loovkirjanduse südamik on minu jaoks luule.“
10 minutit -
Maimu Sisask 28. oktoobril Tallinnas galeriis 1826 festivali „Röögatus!“ loomeõhtulNika Brett UdrasKirjandus ei ole surnud!
Noored loevad raamatuid huviga, soovivad ühiselt loetu üle arutleda ega ütle ära võimalusest niisuguseid kokkusaamisi ise korraldada. Kirjandusühendused ja -festivalid on selleks sobiv väljund.
4 minutit
