-
Neljandal jaanuaril 2010. aastal lülisin juhtumisi sisse mingi Prantsuse televisioonikanali ja peagi ilmusid ekraanile liikuvad pildid, mille pärinevuses möödasaanud aastakümneist polnud kahtlust: silmahakkavalt piklik nägu, tuttav juba koolipõlvest, tõi pehme tämbriga kuuldavale lauseid, mille kuulmisest oleksin varem saanud ainult unistada. Kõike räägitut ma ei mõistnud, aga üht lauset mäletan tänini: „Ikka mulle tundub, justkui oleksin süüdi”.
Saade sai läbi, kuid minu rõõmuks hakati pikliku näoga mehest ka…
-
Indrek Koff: Miks Camus? Ja miks just praegu?
Pierre de Mûelenaere: Miks Camus just praegu . . . . Õigupoolest oli selle taga kokkusattumus. Leidsin ühe Brüsseli plaadikaupmehe juurest plaadi, mille olemasolust ma varem ei teadnudki ja millel oli 1950ndatel tehtud salvestus, kus Camus ise oma teksti loeb. See tuletas mulle meelde kooliaega. Üksikuid lauseid ma mäletasin, aga raamat tervikuna meeles ei olnud. Ostsin plaadi, kuulasin ja see tekitas tahtmise…
-
Siinilma kõlakojas heliseb Helvi Jürissoni musikaalne hääl juba 85 aastat. Neist viimased 60 on ta arsti ja luuletajana täitnud pärast Stalini surma (1953) ülikoolis antud Hippokratese vannet ja ravinud järjepanu oma lugejate kopsu- ja hingehaavu. Kus aga tegutseb arst, seal on kohe platsis ka ladina keel. Seda jagub vaadeldava kõlakojaraamatu pealkirjadessegi: „Corpus et animus”, „Panta rhei”, „Ut moris est”, „Politia aeterna”. Maakeeli tuletub siit ilus tõene…
-
Bernard Kangrol oma põlvkonna ideoloogina on milleski väga õigus ja selle paneb paika kirjanduslooline paratamatus. Tema põlvkond ehk inimesed sünniaastaga XX sajandi teise kümnendi hakul oli paguluses kõige toimekam. Varem sündinutel langes pagulusse loomingu lõpupool, hilisemad, 1960. aastail kirjandusse tulnud (Elin Toona, Urve Karuks, Helga ja Enn Nõu) paguluses küll alustasid, kuid mis pagulased nad enam on. Nüüd on kõik hinnaalanduseta üks eesti kirjandus ja mõnel…
-
„Õde Veera” on kirjanik Ira Lemberi õe elusaatuse lugu. See on lugu lootusest, tööarmastusest, visadusest. See on väga isiklik lugu Ira Lemberi perekonnale, ent julgen öelda, et see on ka väga isiklik lugu igale eestlasele, sealhulgas ka mulle.
Pole siinmail suguvõsa, keda neljakümnendate kaos poleks vähem või rohkem valusal määral riivanud. Oma lähedaste esivanemate kannatusi on veel raske unustada. Julgen väita, et Siberi assotsiatsioonid on eestlase…
-
1.
Tomas Bannerhedi „Kaarnad” on üks selliseid raamatuid, mida saab ka lühidalt kokku võtta, ilma et väga sisu osas eksitaks. See on lugu isast ja pojast. Selliseid lugusid on maailmas muidugi väga palju, tegu on motiiviga, millel on kirjanduses võimas ajalugu. Ehk osalt ka seetõttu väärib Bannerhedi käsitlus 1970ndate Rootsi külaühiskonnast detailsemat sissevaadet.
Kõigepealt tuleb märkida, et romaani peategelase, 12aastane Klasi ja tema isa Agne karakteri kaudu avaneb…
-
Juba neljanda põlvepikuraamatu võistluse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus, kultuuriministeerium ning kirjastus Päike ja Pilv, kes on 2006., 2008. ja 2011. aastal parimad palad ka raamatu kujul välja andnud.
Mida otsitakse? Statuudi järgi oodatakse osalejatelt „1–7aastastele lastele mõeldud häid eakohaseid ja kaunilt kujundatud käsikirju, mis võiksid järgmise aasta jooksul raamatuks saada. Konkursil peetakse silmas lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui ka kujundus”.
Mida aga…
-
Helsingi tänavusel raamatumessil moodustas Eesti nurgake ehk ainult promilli kogupakkumisest, kui mõõta ruutmeetrites või pakutavates nimetustes. Midagi hoopis kahvatumat kui kaks aastat tagasi, mil oldi messi peakülaline ning kuulsusrikas must kuup oli messipäevi defineeriv jõud.
Eestlaste messiprogramm on alati olnud müügiprogrammist suurem ja tänavune ei olnud erand. Helsingi messipäevadel 24. – 27. oktoobrini kogusid eestlaste teemasündmused messikeskuse suuremates saalides iga kord täismaja.
Eesti autoritest jõudsid tänavusel messil soomekeelsesse…
-
Selle aasta Balti Assamblee auhindade võitjad on selgunud. Kirjanduspreemia läks leedulasele Donaldas Kajokasele luulekogu „Kurdile eeslikesele” („Kurčiam asiliukui”) ja romaani „Järv ja selle saatjad” („Ežeras ir kitį jį lydintys asmenys”) eest, teaduspreemia lätlannale Renāte Blumbergale liivlaste-teemaliste uurimuste eest ja kunstipreemia eestlasele Peeter Vähile koptikeelsele evangeeliumitekstile loodud oratooriumi „Maria Magdalena” eest. Ülebaltikumiline žürii, kus mina esindasin Eesti Kirjanike Liitu – Balti Assamblee paberites figureerisin uhkelt kui expert…
-
ainus
mis meil on
on kultuur
kultuur nagu
kes patuta pakkugu esimene altkäemaks
kes tahab midagi saavutada mängigu veidi räpasemalt kui teised
mingu kaasa paari näruse lööklausega
küllap see ära tasub
kes tunneb kedagi keda juba tunnevad kõik
on tegija
kes arvab
et vastased tuleb hävitada tule mõõga ja alandustega
ei ole jokktõbrastest nii kaugel kui me loodame
kes külvab nõmedust
see lõikab paska
kes teeb väikese sammu oma südametunnistuse vastu
teeb tohutu hüppe kogu inimkonnale
ikka alla
otse alla
kordan
jokklojuse ja massimõrvari vaheline piir…
