-
Romaan vananemisest
Kuigi Gustav Suitsu isik meid vahest kõige enam päevikut lugema kutsub, on see siiski Aino raamat, tema kujunemise ja elu lugu. See ei ole ajastu kroonika, vaid selguse otsimine kirjutaja hingest, nagu öeldakse ühes vahetekstis (lk 94). Nagu eritleb 6. novembril 1922 oma elu Aino: „Mina tahan elada üksi, oma asjad teiste eest salajas. Päevaraamat on hea äravoolutoru ja usaldusalune, töö ajakulutaja, inimesed kaaslasteks –…
-
Mõni näide Waltarile omasest vabast ja loomingulisest seostamisest. Kõik, kes Vana-Rooma ajalooga vähegi kursis, on kuulnud Rooma põlengust Nero valitsemisajal ja sellele järgnenud kristlaste hukkamisest linna amfiteatrites. Waltari käsitlusest leiab täiesti ootamatuid elemente: „Minu imestuseks tõusis lõhkikistud surnukehade seast peast kinni hoides püsti üks täiesti terveks jäänud kristlasest noormees. [. . . .] Ta vaatas mitte midagi taipamata ehatähte tsirkuse kohal ja küsis, kas ta on nüüd paradiisis” (lk…
-
Jaapani klassikalises kirjanduses on alati just luule olnud kesksel kohal. Pikal rahuperioodil Heiani ajastul (794–1185) kuulus see aristokraatide igapäevaelu juurde ning andekad võisid teha puhtalt oma luuleoskuse najal peadpööritavat karjäärigi. Nii keiserlikul tellimusel kui ka oma lõbuks koostati mitmeid antoloogiaid, kus oli oluline nii luuletuste valik kui ka nende järjestus ja kooskõla. Näiteks võis antoloogia alata varakevade esimesi tundemärke kirjeldavate luuletustega, liikuda siis aastaringi pidi edasi,…
-
Eraldi väärib suurt tunnustust Marek Tamm, kes asus Varrakusse toimetajana tööle eelmise sajandi lõpus. Minu muljet mööda usaldati just temale antoloogiasarja väljaandmise organiseerimine. Üks asi on mõne raamatu sisu koostamine, teine aga korralduslik külg. Iseäranis tõlkekogumike puhul on kirjastuse toimetuslik eestvedamine vaata et otsustavaim tegur raamatu ilmumises. Kui ikka tellitud olulistest tõlgetest mõned õigeaegselt või üldse ei valmi, võib sellise raamatu väljaandmine takerduda pikemaks ajaks. Antud…
-
Selle kunagise kogemuse tõttu avasin suure põnevusega raamatu, kust lootsin leida selle raudeesriide taha jäänud nõukaaegse hipikultuuri, mida meie isehakanud hipidena tegelikult isegi ei nuusutanud. Rääkimata siis mõnuainete nuusutamisest ja rännakutest Kesk-Aasiasse, kuhu Vladimir Wiedemann viib meid oma raamatus.
Esimesena võtab autor meid kaasa Tadžikistani ja selle pealinna Dušanbesse. Nii kui ta selle linna imedesse sukeldub, saab lugeja kamaluga kaasa võõraid sõnu, nagu šala (kanep), kasjakk (kanepiga…
-
Kodumaise sopakirjanduse verstaposti esimesed köited on valminud paari hingetõmbega ja seetõttu kenasti üheskoos loetavad ja hoomatavad. Alustada võib ükskõik kummast. Kiiremal lugejal võtab üks köide aega bussireisi Tallinnast Pärnusse ja teine Pärnust Tallinnasse. Veidi aeglasem lugeja suudab nende teoste abil meeldejäävaks teha marsruudid Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn. Kui kurseerida pealinna ja Tartu või pealinna ja Pärnu vahel, lisandub „Visa hinge” lugemisele kultuurilooline ja sportlik aspekt, sest emmas-kummas…
-
Tavareaalsusest kauge sõjaväemaailm on kirjutamiseks tänuväärt materjal. Rammo läbielamiste peateemaks on ajateenistuse absurdne elukorraldus. „Vait olla ja edasi teenida” on ilukirjanduslikum ja tõsisem kui mu enda sõdurielu kajastav meenutus.* Sõnastuslikult kenam ja leebem, on lugu ise muhedalt jutustatud ja kulgeb ladusalt läbi sõdurielu etappide. Mulle oleks aususe huvides meeldinud ehk toorem ja otsekohesemgi esitusviis.
Rammole on lugu ilmselgelt nostalgiline meenutusvälgatus üheksakümnendatest, aga mitte Mehukattist, korteridiskodest ja hommikuks…
-
1. Milline on kirjanduse valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud?
Ilvi Liive, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juht: Edulugude eeldus on välismaailmale huvi pakkuva eesti kirjanduse olemasolu ja võimalused teha tihedat koostööd inimestega, kellest sõltub selle ilmumine välismaal. Edulooks, millele sai pandud alus raamatumessidel, võib nimetada
A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” ilmumist prantsuse keeles. Igal aastal annab eesti kirjandust välja Ameerika…
-
Kes ta oli? Roberto Bolaño Ávalos (1953–2003) sündis Santiagos üsna kehval järjel perekonda. Kuigi tema ema armastas menukeid lugeda, polnud siiski tegemist intellektuaalide perega. Düslektikust poiss kannatas koolivägivalla tõttu ning oli üsna üksildane. Kolinud perega Mehhikosse, jättis ta 15aastaselt õpingud pooleli ning hakkas tegelema ajakirjandusega. Ilmselt on üks olulisemaid episoode Bolaño elus – sellele võib leida viiteid ka loomingus, sh „Metsikutes detektiivides” – põgus tagasipöördumine Tšiilisse,…
-
Kui küsida aastal 2014, mil täitub 110 aastat Jakobsoni sünnist, kes ta oli, siis esimesena meenuvadki „Vaeste-Patuste alev” ja „Elu tsitadellis”. Muu on üsnagi unustusse vajunud ja tänapäevaselt vaatepunktilt suuresti uurimata loominguline tihnik, millesse radade rajamiseks pakub võimaluse Martin Neithali lühimonograafia August Jakobsonist.
Senised tervikkäsitlused pärinevad nõukogude ajast: Ants Järve lühimonograafia 1970. aastatest ning Neithali kirjutatud artiklid ja peatükid „Eesti kirjanduse ajaloo” neljandas ja viiendas köites (vastavalt…
