-
Just enne seenekorjehooaja algust esitles kirjastus ;paranoia kogumikku „Seeneriik on lähedal”, kus 29 autori tekste ja pilte seentest. Eks temaatilisi kogumikke on ikka tehtud (armastusest, aastaaegadest, alkoholist jne), et see aga ühele taimele pühendatakse, on haruldane. Tegemist on sotsiaalkampaania „Märka seent” kirgliku avaldusega, mis kutsub seni tundmatuid (seega olematuid) seeni avastama ja „adopteerima”. Kogumik sündinud nn välkkirjastamise meetodil – ideest raamatuni kulus kaks nädalat. Lähemalt räägib…
-
Varjuliste puie all. Luuletused / Luulõtusõ’. Koostanud Õnne Kepp, toimetanud Õnne Kepp ja Tiia Allas. Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Võru Instituut 2014. 536 lk.
Sel nädalavahetusel, mil Osulas peetakse juba 26. Kaika suveülikooli ehk lõunaeesti keelele ja kirjandusele pühendatud ettekande- ja esinemispäevi, on igati asjakohane võtta jutuks lõunaeesti kirjanduse läbi aegade suurima luuletaja Artur Adsoni (1889–1977) vastilmunud koondkogu „Varjuliste puie all. Luuletused / Luuletusõ’”.
Pole kahtlustki,…
-
Vaatasin Pärlijõge. See oli kõrge. Vette vajunud halapaju võrasse oli terve puuslak oksi kogunend. Taanduva suurvee loksuv vool leotas kaldaid. Vihitajad soojal kruusal madala vee vahusel piiril. Bussiuksest uhkas elustavat hingust. Veel yks väljateenitud kevad. Pisike poolvarjuline kaldaserv seisis veekeeriste kohal. Tasakesi vajus voolu noolitud liivakiht ojja. Paljastus neljast kyljest mingisuguste mõranenud kivikaante keskel seisev muistne puukast. Juht lylitas mootori sõiduks käima, aga ma lipsasin enne…
-
Vaatasin Pärlijõge. See oli kõrge. Vette vajunud halapaju võrasse oli terve puuslak oksi kogunend. Taanduva suurvee loksuv vool leotas kaldaid. Vihitajad soojal kruusal madala vee vahusel piiril. Bussiuksest uhkas elustavat hingust. Veel yks väljateenitud kevad. Pisike poolvarjuline kaldaserv seisis veekeeriste kohal. Tasakesi vajus voolu noolitud liivakiht ojja. Paljastus neljast kyljest mingisuguste mõranenud kivikaante keskel seisev muistne puukast. Juht lylitas mootori sõiduks käima, aga ma lipsasin enne…
-
Meenutan seda eellugu, et anda ettekujutus Mihhail Hudjakovi „Kõldõsini aja” loomise taustast. Ka viide „Kalevalale” pole juhuslik. Nimelt saadeti 1919. aastal Moskvasse ülevenemaalisele õpetajate kongressile noor õpetaja ja luuletaja Kuzebai Gerd, kelle nimeks oli tollal veel Kuzma Tšainikov. Kahekümneaastane haritlane tutvus pealinna ja sealsete raamatupoodidega, kus muu hulgas sattus talle kätte soome luule antoloogia, mille oli tõlkinud sümbolistlik poeet Valeri Brjussov, tema tulevane õpetaja. See raamat…
-
Seto Instituut on oma „Kirävara”-sarja hooga käima lükanud. Praeguseks on selles ilmunud üheksa puna-valget, setu ornamentidega ehitud raamatut. Nende hulgas on näiteks esimene läbinisti setokeelne teadusväljaanne, Jakob Hurda 1886. ja 1903. aasta retkede päevikute trükk „Raasakõisi Setomaalt”. Hurda märkmetele ja joonistusele on lisatud Viktor Reieri fotosid ja joonistusi, kirjutatud terve rida kaassõnu (peale koostajate Andreas Kalkunilt, Risto Järvelt ja Arvis Kiristajalt). Tulemuseks on seto kultuuri põhjalik…
-
Mu handi sõber Anna kõneles korra, et keelesugulastel hantidel on nn isiklikud laulud, mis inimesega kaasas käivad sünnist surmani ja kaugemalegi. Et kui laps sünnib, siis vaadatakse, kes sugulastest on temas taaskehastunud. Ja siis antakse lapsele ka tolle ümbersündinud sugulase isikliku laulu meloodia uue elu elamiseks. Esimesed lauluread koostavad vanemad; eks ikka sellest, kuidas sündimine, mis tollel hetkel looduses toimub, mis ennustavaid märke paistmas.
Ja siis riburada…
-
Talviste ja täpne sõna
Neitsiliku kujundusega raamatu pruunsinisel kaanepaberil kiidab Madli Kütt Talviste esseeraamatut, lausudes mõne sõna uurija taustagi kohta. Lisaks nentimisele, et Talviste on kirjutanud doktoritöö Charles Baudelaire’i vastuvõtust Eestis, ning olulisemate autorite loetelule, kelle teoseid Talviste on tõlkinud (mh Foucault’ ja Voltaire’i oopusi), sõnab Kütt, et raamatu autor on „kuldsete kätega uurija – kõik, mida ta puudutab, tundub muutuvat teaduseks”. Tõepoolest, Kütil on õigus –…
-
Õigupoolest paistab sellises võttes juba uut tulva eesti nüüdiskirjanduses. Mõne aasta jooksul on teenitud tähelepanu saanud õige mitu teost, milles kirjanik jutustab iseendast seoses kodukoha maastike või muul viisil subjektiivselt tähenduslike paikadega: kirjeldatakse ümbruskonna geograafiat ja hooneid kas siis puhtalt omaelulooliste seikade kaudu või laiendatakse ajalist aspekti, valgustades niiviisi ka piirkonna ajalugu ja üldist argiolustikku või luues koguni eluloovisandeid kohalikest silmapaistvatest inimestest. Sellistes autobiograafiat topograafiaga siduvates…
-
Nüpli ettekannetes räägiti lünkadest ja kõneldamatutest teemadest. Sel teel avastati eesti kirjanduse äärealasid, lotmanlikus tähenduses: eri tuumade kokkupuutepunkte. Kui vaadelda perifeerias tegutsevaid tuumi (väärtussüsteeme), mis koos toimivana hakkavad looma uusi seadusi, siis võib näha selle väge. Olgu see orjalaeva Zong loos M. NorubeSe Philipi raamatus „Zong”, mis koosneb 300 sõnast, millega antakse edasi 440 orja tapmise lugu (Kadri Naanu ettekanne), eestivene kirjanduses (Ingrid Velbaum-Staub ja Anneli…
