Toeta

Kirjandus

  • Üheks päevaks, üheks ööks

    Üheks päevaks, üheks ööks

    Päiv Dengo luulekogu „Kilpkonn üheks päevaks“ tekstid tahavad läbitantsimist, kehastamist, väljahääldamist.

    Saara Liis Jõerand
    5 minutit

  • Ants Haljamaa 8. VII 1941 – 9. XII 2024

    Lahkunud on tõlkija, toimetaja ja kirjastaja Ants Haljamaa, kelle käe alt on eesti keelde jõudnud mitmed soome kirjanduse olulised teosed.
    Harjumaalt Keavast pärit Ants Haljamaa oli hariduselt eesti filoloog. Lõpetanud 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, asus ta tööle kirjastuses Valgus, kus pidas aastakümnete jooksul nii korrektori, toimetaja kui ka toimetuse juhataja ametit. 1991. aastal sai temast kirjastuse Koolibri juhtiv toimetaja.
    Ants Haljamaa kuulus literaatide põlvkonda, kellele soome keel oli igapäevane võõrkeel…
    2 minutit
  • Minu kirjanduskriitika
    Kirjandus on ime ja kriitika on palve, tõdeb Heli Allik. „Kuigi need, kes kirjandust teevad, on ainult inimesed, on see asi ise, see, mis sellest välja tuleb, mulle midagi üleinimlikku, midagi, mis teeb inimestega midagi, mida mitte miski muu ei suuda teha. Ja kuna see on nii, siis tähendab ka kirjanduskriitika mulle üpris hämaraid ja kummalisi asju.“ Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kümnes laureaat oma koduaias.     
    Piia Ruber

    Minu kirjanduskriitika

    Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 8. detsembril 2024

    Heli Allik
    8 minutit
  • Kui surnud, siis surnud
    Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaat saab ühes rahasummaga diplomi ja meene, Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.           
    Kris Moor

    Kui surnud, siis surnud

    Kultuurkapitali venekeelse autori kirjandusauhinda tulnuks juba ammu reformida, samuti enamikku siinseid vene kultuuri ja haridusega seotud institutsioone. Teeb rõõmu, et asi on käsile võetud.

    Mihhail Trunin
    9 minutit
  • Puielust
    Arne Merilai oma maakodus Liinakurul. Selles Võrumaa talus on peetud suvekoole ja võõrustatud niisamagi paljusid loomeinimesi.     
     Piia Ruber

    Puielust

    Puud on inimesed nagu meiegi ning neid tuleb armastada nagu iseennast. Kogu eluslooduse ühisintellekti ja seotud närvivõrgu üle arutlevad Doris Kareva ja Arne Merilai.

    Doris Kareva
    12 minutit
  • Merilaide mükoriisa

    Merilaide mükoriisa

    Looduse raamatu lehitsemise käigus elustub ja saab „Puuinimestes“ uue hingamise ka kirjasõna. Tekstuaalse seeneniidistiku ükski sõna pole liigne ja iga lause on laetud.

    Janika Kronberg
    6 minutit
  • Kurbuse kuusnurk
    Albaania juurtega Pajtim Statovci on praegu üks auhinnatumaid ja tõlgitumaid soome autoreid.      
    Ano Kurki / Otava

    Kurbuse kuusnurk

    Finlandia romaaniauhinnale kandideerinud kuues teoses tuuakse esile nähtav ja nähtamatu vägivald, mis võib ajas muutuda, kuid ei kao kunagi.

    Peep Ehasalu
    9 minutit
  • Ilu
    Multitalent Gregor Kulla. Hariduselt on Kulla oboist ja helilooja, kuid tegevuselt samavõrra kirjanik, kriitik, modell ja etenduskunstnik.      
     Piia Ruber

    Ilu

    Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“

    Pille-Riin Larm
    7 minutit
  • Elav ja eripärane

    Elav ja eripärane

    Muljeid 2024. aasta Betti Alveri kirjandusauhinda püüdnud debüütteostest

    Mirjam Parve
    3 minutit
  • Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?
    Sveta Grigorjeva esimene luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ vallandas 2013. aasta sügisel elava poleemika naiskirjanduse üle. Ajakirja Vikerkaar noored kriitikud on Grigorjeva raamatu valinud kümnendi parimaks debüütteoseks.      
     Värske Rõhk

    Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?

    Eesti ei ole küll klassiühiskond, aga ka siin tuleks teatud ringkondade privileegidest või, vastupidi, tõrjutusest rohkem rääkida.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit
Sirp