-
Jarek Kasari alias Chalice’i teise luulekogu kõige tugevam tekst on kindlasti nimiluuletus „V2rske kartul”. Vabavärsilises kolmeleheküljelises mitte liiga pikas luuletuses segunevad nii selle kirjanikuks hakanud hiphoppari kui laiemalt tänapäevase mitte eriti poeetilise luule parimad küljed. Algab see hästi igapäevase olmerealismiga: „suvel unistan tihti et kartul / oleks igavesti v2rske kartul” (lk 111). Autor rõhutab oma tavalisust ja, miks siis ka mitte, oma rahvuslikkust, hakkamata siiski liialt…
-
Millal toimub ja millele keskendub tänavune „Luulesõit”?
Guntars Godiņš: „Luulesõit” toimub sel aastal 23. – 30. novembrini. Festivali teema on tänavu luule ja haridus. Selleks kutsume kohale neli luuletajat, kes oskavad rääkida oma maa luule olukorrast ja luule tõlkimisest: Lätist Kārlis Vērdiņši, Soomest Miia Toivio, Eestist Jan Kausi ja Lõuna-Rootsist norra luuletaja Gunnar Wærnessi. Festival toimub Daugavpilsis, Joensuus, Tromsøs ja 25. novembril Tartus. „Luulesõidul” on ka oma…
-
Valts Ernštreitsi juurtes on küll liivi verd, aga ta kirjutab sageli läti keeles (olles ikkagi mu meelest liivi luuletaja), liivi keele omandas ta 1990ndate hakul Tartu ülikoolis Tiit-Rein Viitso õpilasena. Nii võib ehk öelda, et kogu liivi luule on mingis mõttes lätlaste-eestlaste kõrgintellektuaalne harrastus, väga väikse, aga avali südamega intellektuaalide ringi austusavaldus olnule, kaunile keelele . . . .
Korraks, kogu „Nagu lumehelbed talvel . . . .” alguses, esimestes noppelistes tekstides, jääb…
-
Mõlemad kujutavad oma lühijuttudes teistsuguseid maailmu ja inimesi. Lugeja viiakse seiklema maakera eri soppidesse või kodulinna nurgatagustesse. Tutvustatakse karaktereid, kes kehastuvad kellekski teiseks, seda nii teatrilaval kui ka igapäevaelus – neil on oma roll, mida tuleb täita. Mõlemad portreteerivad inimesi, nende veidrusi, isegi anomaaliaid.
Nii „Juukselõikaja-tüdrukus” kui ka jutukogus „Ei mingit Baden-Badenit” on näha konflikti üksikisiku ja massi vahel. Želve tegelased kannavad sageli ebaisikulisi, kuid karaktereid hästi…
-
Selles, et eesti lugejad armastavad Stephen Kingi loomingut, ei ole kahtlust. Näiteks Tartu linnaraamatukogus on Tiina Sule andmetel 139 nimetust Stephen Kingi teoseid: eesti keeles 20, inglise keeles 51, saksa keeles 1, vene keeles 67. Kokku on neid raamatuid viimase seitsme aasta jooksul laenutatud koguni 8099 korda (eestikeelseid 5537, ingliskeelseid 1308, venekeelseid 1248 korda). Eestikeelsetest on seitsme aasta jooksul ülekaalukalt enim laenutatud Tumeda torni sarja avaraamatut…
-
Stephen King on sündinud 21. septembril 1947. aastal USAs Maine’i osariigis Portlandis. Kui ta oli kaheaastane, jättis Kingi isa perekonna teadmata põhjustel maha. Legendi kohaselt läks ta välja suitsupakki ostma, kuid tagasi ei tulnud kunagi. Isast jäi järele aga hulk ulme- ja fantaasiaraamatuid – King avastas need ja sattus loetust kustumatusse lummusesse. Tema enda esimesed kirjutamiskatsed olid peamiselt loetu ja kinolinal nähtu ümberkirjutused (King on terve…
-
Sõda
Teine maailmasõda avaldas autorile suurt mõju. Nõukogude Liit ründas Soomet 1939. aasta lõpus, alla visati umbes kakskümmend tonni pomme. Hävitustöö, surm, ebakindlus, toidu ja igapäevaste tarbeesemete puudus varjutasid Janssoni elu. Ta on hiljem selle aja kohta öelnud, et ei saanud enam maalida, sest kõik värvid olid kadunud. Selleks, et oma eluga toime tulla, kirjutas ta esimesed muumilood. Kaks esimest muumiraamatut on kirjutatud sõja lõpus ja peegeldavad…
-
Tartu linnaraamatukogust paluti mul teha ettekanne Elo-Maria Rootsi raamatu „Vaimude jaam” põhjal. Nõustusin, olemata raamatut lugenud, osalt seetõttu, et olin kohanud paari huviäratavat arvustust1 ja et raamat oli saanud Eduard Vilde nimelise auhinna. Lugemisel ilmnes aga senise retseptsiooni ühekülgsus ning analüütiline puudulikkus, ehkki temaatika – muudatused haridusvallas – on püsivalt aktuaalne.
Peaaegu poole tuhande leheküljega raamat on pühendatud „Emale, kes lubas mul sageli koolist koju jääda, et…
-
23. augustil valiti Liivi muuseumis taas aasta kirjanikku, s.o 2014. aasta oma. Juba mõne aasta eest heideti tiitlit välja andes eesti kirjanikule ette sotsiaalse närvi puudumist,* ometi oli siis tiitlile isegi väike konkurents. Tänavust tseremooniat avades tõdes Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, et suures algupäraste romaanide laviinis on keeruline leida mõnd noorema põlvkonna autori teost, kus Eesti ühiskonda teravapilguliselt analüüsitaks. Tähelepanu äratas vaid üks noorteraamat, Elo-Maria…
-
Oled kirjutanud põneva, hoogsa ja sügavamõttelise trilleritriloogia, mis on sinu kirjanikukarjääri läbimurdepunkt. Kas triloogia vastuvõtust võib järeldada, et lõpuks võetakse Soomes ka laste- ja noortekirjandust tõsiselt? Missugune on praegu laste- ja noortekirjanduse positsioon ja tase Soomes?
Salla Simukka: Kahjuks valitseb ikka vastuolu laste- ja noortekirjanduse taseme ja sellele pööratava tähelepanu vahel. Meil on äärmiselt mitmekülgset, auahnet, kõrgetasemelist ning rahvusvahelise potentsiaaliga laste- ja noortekirjandust. Seda ka tõlgitakse ohtralt…
