Raamat Uku Masingu ja Kalju Kirde kirjavahetusest on eelkõige kahe ulmehuvilise õpetlase dialoog. Sel perioodil, 1970ndatel aastatel, on Kirdest kujunenud Howard Phillips Lovecrafti rahvusvahelise tuntusega uurija ja Masingust võrdlev muinasjutu-uurija, „Enzyclopädie des Märchens” kaastööline. Kirjavahetuse aktiivsem pool oma põhjalike vastustega on…
Koos hingedeaja ja vaikse videvikupidamisega jõudis kätte ka jutupühade aeg. Jutupühad on liikuv püha, seotud mõne hea jutuvestja saabumisega, ikka rahvakultuuri keskuse jutukooli korraldusel. Sel aastal olid külalisteks tuntud tõlkija ja jutuvestja Kriszta Tóth Ungarist ning professionaalsed lugude jutustajad Markus Luukkonen Soomest ja Martin Ellrodt Saksamaalt.
Kirjanike Maja musta lae all astusidki 5. novembril üles kaks viimast. Piret Päär meenutas armastatud ungari jutuvestja András Bereczi sõnu: „Meie…
Müütilisest eesti kirjandusest on meie igavese päikesepaistega kullatud päevadeni säilinud ainult üks lehekülg ilukirjanduslikku teksti. See pärineb Taavi Jakobsoni teosest „Tõeline jumalaosake”, nagu informeeris kirjandusarheoloogia laborit Vägedevalitseja Google, kes ütleb täpselt nii palju, kui ta vajalikuks peab, kiidetud olgu tema nimi.
Tegemist…
„Vähemalt olid kõik oma kodus voodis keras, kui maailmalõpp kätte jõudis.” Nõnda algab Alexandra Witze ja Jeff Kanipe raamat „Lõõmav saar” Islandi ajaloolisest vulkaanipurskest ja vulkaanidest. Siiani astronoomiat populariseerinud Ameerika teaduskirjanik Witze ja tema abikaasa, teadusajakirja Nature korrespondent Kanipe on sedapuhku võtnud kätte ja uurinud astronoomilise objekti Maa äärmuslikke loodusnähtusi vulkaane. Nagu heas kirjanduses ikka, on nad keskendunud ühele punktile, millest lähtub edasine ja millest lugeja,…
Kärt Hellerma ei ole lugejale inimesele kindlasti mitte võõras nimi. Tema esimene romaan „Alkeemia” ilmus 1997. aastal ja sealtpeale on Hellerma vaikselt, aga kindlalt aina edasi liikunud: ilmunud on niihästi ilukirjandust, artiklikogu kui ka lasteraamatuid. „Islandi kirja” eellane, loomemaju ühendav reisikiri, on 2008. aastal ilmavalgust näinud „Sinine missa”, kus kirjanik on käinud Soomes, Rootsis, Lätis ja Itaalias. Loomemajades käivad kõikmasti kunstnikud, tegelgu nad visuaalia, muusika, kirjanduse…
Näib, et kriitika on praegu kuidagi päevakorral: Sirp on viimasel ajal kriitikaküsimustele tihedamat tähelepanu osutanud, augustis toimus Vormsil tõhus kriitikute suvekool,1 kirjanike liit korraldas eelmisel hooajal vestluste sarja „Kriitiline olukord”. (Aset on leidnud neli vestlust: sissejuhatavalt kriitika olukorrast ja võimalustest rääkisid…
Ülemöödunud nädalal liuglesime Ivar Silla, Tarmo Tedre ja Maimu Bergiga Harju- ja Raplamaa raamatukogudes (Tabasalu-Keila-Rapla-Kohila). Üle Eesti oli tuuril kokku ligi veerandsada kirjanikku ja seda juba 11 aastat järjest.
Tuuril on uus pealkiri „Sõnaränd”, siuksem poeetilisem, jah, just nimelt liuglevam. Mulle meeldib…
Võib juhtuda, et lähen täitsa suvalisel hetkel üritusele, millest olen ainult kuulnud ja seetõttu võib-olla eelarvamuslik, näiteks festivalile „Hullunud Tartu”. Miks on festivalil selline pealkiri, mõtlen. Nagunii arvatakse, et Tartus on kõik hullud, kas nüüd on asi hullust veel hullem? Mõte teeb veidi ärevaks. Lähen siiski, aga kuna võib-olla vastumeelselt, siis aeglaselt, nii et hakkan märkama huvitavaid nüansse. Pimedate inimeste ja nende juhtkoerte meeleolukat õhtut Rüütli…
4. – 7. novembrini sõitsid kirjanikud taas mööda Eesti raamatukogusid. Tuur sai teise kümnendi alguse puhul Doris Karevalt ka tabava pealkirja – „Sõnaränd”.
Muljeid jagab ja edasisi plaane tutvustab Eesti Kirjanike Liidu projektijuht Veronika Kivisilla, kes oli üks tuuri esinejaid ning koos…
Esimene otse hiina keelest eesti keelde tõlgitud raamat ilmus 1959. aastal. Selleks oli mahult üsna tagasihoidlik Mingi dünastia aegne rahvalik jutustus „Õlimüüja ja lillehaldjas”, tõlkijaks õigusteadlane ja sinoloog Leo Leesment (1902–1986). Eesti sinoloogiale lõi aluse aga legendaarne Linnart Mäll (1938–2010), kes…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Uku Masingu ja Kalju Kirde kirja- ja raamatutevahetus Göttingeni ja Tartu vahel kestis 1978. aastast Masingu surmani aastal 1984. Kirjavahetuse kaudu saab heita pilgu kahe õpetlase meelest olulistele teostele ning näha Masingus ulmekirjanikku. Kalju Kirde oli õppinud füüsikat ja töötas reaalalal, ent huvitus fantastikast ja õuduskirjandusest. Eestis vähe tuntud Kirde oli H. P. Lovecrafti tunnustatud uurija. Masingut hindas ta luuletaja, teadlase ja inimesena kõrgelt ning oli vaimustatud Masingu romaanist „Rapanui vabastamine”, mille sai kingiks 1989. aastal Eestit külastades. Fotol istub Kalju Kirde paremal, vasakul on tema klassivend Leo Metsar, keskel Enn Lillemets. Ülesvõte on tehtud 27. VI 2002 Tartu kohvikus Werner.Eesti Kirjandusmuuseum
Taavi Jakobson pälvis romaaniga „Tõeline jumalaosake” 23. novembril Betti Alveri debüüdipreemia. Žüriisse kuulusid Doris Kareva, (:)kivisildnik, Kalju Kruusa, Alvar Loog ja Indrek Mesikepp ning nende otsus ei olnud üksmeelne. See, et laureaat luges ette sama katkendi, mille leiab tuhande aasta pärast Kaupo Meiel XXIX, on kõnekas kokkusattumus.Elise Kasak
Sarja „Kriitiline olukord” viimane vestlus leidis aset kirjandusfestivalil „HeadRead”. Aare Pilv vestlemas teemal „Kas kriitikul peab olema maailmavaade?”.Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Jürgen Rooste Keila raamatukogus.Valdur Vacht
Veronika KivisillaAve Maria Mõistlik / Vikipeedia
Mo YanJohannes Kolfhaus / Wikimedia
