Toeta

Kirjandus

  • Eesti kirjandus on suurem kui paistab

    Seda, et eesti kirjandus, aga laiemalt kultuur ei ole keele- ja riigipiiridega kammitsetud monoliitne nähtus, vaid mitmekeelne, peaaegu piirideta ja tõlgendustiine risoomistik, tõestavad kas või hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud kirjandusalased doktoritööd. 2013. aastal kaitses Kairit Kaur saksakeelse doktoritöö luuletavatest naistest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal aastatel 1654–1800. 2014. aastal uuris Mart Velsker oma doktoritöös lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi. Enne eelmise aasta jõule kaitses aga Aija Sakova-Merivee saksakeelse…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Eestlus ja saksa keel
    Eestil on kindlasti vaja arvestatavat kriitilist hulka inimesi, kes valdab heal tasemel saksa keelt.
    Internet

    Eestlus ja saksa keel

    Eesti kultuur võrdub saksakeelse kultuuriga või vähemalt on kasvanud välja (kas või vastandudes) väga suures osas just saksa keelest ja kultuurist.

    Aija Sakova-Merivee
    7 minutit

  • Märgid tuletahvlil

    Ükskord mitte väga ammu, üsna hiljuti, aga nii, et päris kõik ei mäleta, tuli vanajumalal mõte, et ta laseb inimesel veel üks kord kogu maailma üles kirjutada. Selletaolisi kirjutisi oli varemgi sündinud, ikka tema suunamise toel, aga enam vanamees ei viitsinud ja mõtles, et laseb inimesel omapäi kogu töö ära teha. Selleks andis jumal inimesele tuletahvli, üsna samasuguse, nagu kunagi Moosesele, ja eks neid tahvleid ole…
    Kaur Riismaa
    3 minutit
  • Ajalugu ei ole spiraal, vaid rabamaastik
    Meelis Friedenthali romaan „Mesilased“ pälvis 2013. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Ilmselt tänu sellele on tõlkehuvi olnud suur: romaani tõlkimise leping inglise, itaalia, läti ja tšehhi keelde on juba olemas ning läbirääkimised käivad veel kolme keele osas.
    Alar Madisson

    Ajalugu ei ole spiraal, vaid rabamaastik

    Meelis Friedenthal: „Rooma impeeriumi piirid kujundavad arusaamu tsivilisatsioonist siiani.“

    Pille-Riin Larm
    8 minutit

  • Maret Käbin, 15. IX 1929 – 16. XII 2014

    Maret Käbin sündis Valgamaal Pukas, lõpetas 1947. Tallinna X keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, loogika-psühholoogia osakonna. Aastatel 1959–1963 töötas ta korrektorina Loomingu Raamatukogus, seejärel asus ta tööle kirjastusse Eesti Raamat, kus ta oli toimetaja eesti kirjanduse osakonnas ja hiljem tõlkekirjanduse osakonnas. Aastast 1982 oli Maret Käbin vabakutseline tõlkija ja toimetaja, aastast 1983 Eesti Kirjanike Liidu liige.
    Maret Käbini esimene tõlge oli Muzar Äuezovi „Abai tee“…
    1 minut
  • Tuhandevärvine kivi
    India kirjanik ja kunstnik Teji Grover maalib enamasti taimedest ise valmistatud värvidega, kriitidena kasutab ta järelejäänud küünlajuppe.
    Teji Grover

    Tuhandevärvine kivi

    Mind on ikka huvitanud, mismoodi avaldub ühine vaimuilm kõrvuti elavate inimeste loomingus, kuidas nad seda tajuvad, mõtestavad ja väljendavad. Nii on olnud põnev tutvuda Rustam Singhi ja Teji Groveri, kahe India kirjaniku pea vastandlike, kuid puhtalt kokku kõlavate loomelaadidega. Mõlemad on…
    Doris Kareva
    4 minutit

  • Kuulipilduri miniatuurid tabavad märklauda

    Eesti kirjandusmaastikule on endale laagrit püstitamas kaitsevägi. Kuidas sellesse suhtuda? Ikka heakskiitvalt. Näib, et drilliseersandid on teinud tublit tööd.
    Kaitsevägi ja ajateenimine on teekond, mille iga terve Eesti noormees peab ette võtma. Enamik selles valdkonnas leiduvast kirjandusest tutvustab tulevasele kutsealusele või teistele huvilistele müstifitseeritud organisatsiooni ja selle kõige populaarsemat osa ehk teenistuskäiku. Ka Priit Põhjala „Militaarsed miniatuurid“ täidab selgelt seda ülesannet.
    Valdavalt on eesti kirjanduse militaarse allhoovuse puhul…
    Marvel Riik
    2 minutit

  • Käsiraamat tulevasele kaitseväelasele

    „Just nii, härra seersant!“ on kahe reservväelase Timo Porvali ja Tarvi Tiitsu kirjutatud raamat 11 kuust kaitseväeteenistuses. Minategelaseks on küll Porval, kelle sõjaväes peetud päevikule teos ka tugineb, kuid nagu autorid eessõnaski mainivad, pole see „siiski üks ühele ei Timo, Tarvi ega kellegi kolmanda lugu“ (lk 9). Tegemist on rohkem seguga mitmete Eesti kaitseväelaste kogemustest ja humoorikatest juhtumistest, mis autorid kuulnud sõpradelt, ülemustelt ja saatusekaaslastelt. Võib-olla…
    Paul Raud
    2 minutit
  • Hõbedased ja kuldsed read kesk soliidset keskpärasust

    Hõbedased ja kuldsed read kesk soliidset keskpärasust

    Eesti ilukirjanduse üks nõrgemaid kohti tundub ka 2014. aastal olevat intelligentne sõnastus.

    Maire Liivamets
    11 minutit
  • Retk Valguse lossi, kiirpilk läti kirjandusse
    Livia Viitol: „Läti rahvusraamatukogu puitinstallatsioonil „Keelekera” „keritakse” Läti ning läti diasporaas elavate laste ja nende vanemate käsitsi kirjutatud soove läti keelele.”
    Erakogu

    Retk Valguse lossi, kiirpilk läti kirjandusse

    Kohe-kohe saab läbi Riia aasta kultuuripealinnana. Sügis tõi kaasa uute suurte kultuurisündmuste laine: kui novembrikuu oodatumaid sündmusi oli dirigent Mariss Jansonsi ja Baieri Raadio sümfooniaorkestri kontsert, millele piletite hankimine kujunes riialastele vaata et eluküsimuseks, siis detsember kui filmikuu kulmineerus Euroopa filmiakadeemia…
    Livia Viitol
    10 minutit
Sirp