Toeta

Kirjandus

  • (:)kirjandus vs. erakapital

    Me elame maailmas, mida rüvetab ja pilastab erakapital. Eesti globaalprovints on erakapitali ees lömitamises maailmameister: ehk on kultuurihuviline lugejagi märganud, et meil on pangad tulumaksust vabastatud, aga kehvikud ja pensionärid ei ole. Makse maksavad ka need 5-6% täiskohaga töötajatest, kes elavad absoluutses vaesuses.
    Kui keegi arvab, et erakapital teeb vähemasti kultuurile, näiteks kirjandusele head, ehkki ta riigile on ainult risuks jalus, siis ta eksib. Erakapital teeb kirjandusele…
    Kivisildnik
    4 minutit

  • Mikroetnos

    Kord küsis bioloogist nobelist Peter Medawar oma kuulajatelt – mis on hüpotees? ja vastas sellele ise: hüpotees on kujutlusvõime hüpe tundmatusse.
    Viimane kord, kui minu kujutlusvõime sooritas Eesti mainimisel vägeva hüppe, oli selle aasta suvel, kui ilmus Simon Anholti ja Robert Goversi koostatud „Hea riigi indeks”.* Hea riigi indeks näitab statistilistele andmetele tuginedes, kui palju panustab üks või teine riik kogu maailma hüvanguks. Eesti on 125 riigi hulgas…
    Valdur Mikita
    12 minutit
  • Soomlaste kodune Juhan Liiv

    Soomlaste kodune Juhan Liiv

    Hiljuti ilmus Liivi luule valimik ka hispaania keeles.

    Sirje Kiin
    3 minutit
  • Sõidu teevad inimesed
    Luulesõitjad Daugavpilsis. Vasakult: Kārlis Vērdiņš, Gunnar Wærness, Guntars Godiņš, Miia Toivio, Jenni Kallionsivu ja Jan
    Kaus.Heidi Iivari

    Sõidu teevad inimesed

    Ma pole eriline reisikirjade kirjutaja, kirjanikuna soovin pigemini peita oma muljed mõne novelli või pikema luuletuse sisse, aga üheksandat „Luulesõitu” ei saa pidada ka päris igapäevaseks reisimise vormiks, mille eesmärk on tavapärasest välja lülituda. Ei, „Luulesõit” tähendab vastupidist – eriti intensiivset…
    Jan Kaus
    6 minutit
  • Agulitänava armastajad
    Piia Ruber

    Agulitänava armastajad

    Olev Remsu Supilinna sari on nüüd valmis. Aastatel 2012-2013 ilmus kolm mälestusromaani: „Supilinna poisid”, „Supilinna surmad” ning „Supilinna armastajad”. Triloogia kolmanda osa teise raamatuga lõpetab Remsu dokumentaalmuinasjutu, kus on jäädvustanud 1950. ja 1960. aastate esimese poole Supilinna ja Tartu teismelise poisi…
    Elle-Mari Talivee
    5 minutit

  • Argielu aeglusti

    Vahur Afanasjevi „Kuidas peab elama” on tema neljas luulekogu. Varem on kirjaniku sulest ilmunud „Kandiline maailm” (2000), „Kaantega viin” (2004) ja „Katedraal Emajões” (2006). Afanasjev on kirjutanud ka jutte, romaane ja reisikirja „Minu Brüssel” (2011).
    Esimesest luulekogust õhkub noore luuletaja energiat ja isegi agressiivsust. Veelgi enam, Afanasjev nimetas end „Kandilises maailmas” skandaalseks luuletajaks ning eks seda ta toona oligi. Nüüd, neliteist aastat hiljem, on luuletaja mässav hing…
    Annika Aus
    2 minutit

  • Fakti ja fiktsiooni vahel

    Kui mitte arvestada Rein Veidemanni käsikirja jäänud luulekogu „Lacrima” (koos Rein Sanderiga, 1970), on „Arkaadia öö” autori järjekorras kolmas ilukirjanduslik teos. See koosneb kuuest novellist, millest neli on varem ilmunud ajakirjas Looming. Seega ei paku teos justkui palju uut. Mida raamat pakub, on muidugi ilus poeetiline proosa, samuti leidub siin kolmest omavahel seotud tekstist moodustuv lühiromaan, mis ka kogu teosele veidi magusalt kõlava pealkirja on kinkinud.…
    Peeter Helme
    3 minutit
  • Tallinna mõte on selginemas!

    Tallinna mõte on selginemas!

    Kõik lugejad, kes on jõudnud Martin Klökeri raamatuga „Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel” lõpule, võivad rahuliku südamega surra, sest nende silmad on näinud õnnistust: nad on saanud osa monumentaalseimast sündmusest Tallinna ajaloos pärast aastat, mil lesestunud Linda oma hinge nutmises…
    Marju Lepajõe
    5 minutit

  • Enno Turmen 13. VII 1944 – 18. XI 2014

    Liiga vara on lahkunud üks Skandinaavia kirjanduse tõlkijatest, kes jõudis eesti keelde tuua väärtkirjandust nii rootsi, taani kui ka norra keelest.
    Enno Turmen lõpetas Vasalemma Keskkooli 1962. aastal ja astus Tartu ülikooli inglise filoloogiat õppima. Aastatel 1964–1967 tuli vahele sõjavägi. Ülikoolidiplomi sai ta 1969. aastal ja töötas 1977. aastani toimetajana kirjastuses Perioodika, seejärel Eesti Raadio rootsikeelsetes saadetes (aastal 1990 oli ta välislähetuses Rootsi Riigiraadios). Pärast Eesti iseseisvuse…
    2 minutit
  • Finlandia auhind Jussi Valtosele
    Soome suurima kirjandusauhinna võitis tänavu Jussi Valtonen raamatuga „He eivät tiedä mitä tekevät” ehk „Nad ei tea, mis nad teevad”.
    Markko Taina / Tammi

    Finlandia auhind Jussi Valtosele

    Nüüd on parim 2014. aasta soome romaan siis teada. Neljapäeval, 27. novembril kell 12.15 astus auväärse Vanha Ylioppilastalo kõnepulti professor Anne Brunila ja teatas, et selle aasta Finlandia auhinna saab Jussi Valtose romaan „He eivät tiedä mitä tekevät” ehk „Nad ei…
    Piret Saluri
    5 minutit
Sirp