Vähemasti minu põlvkonna inimesed võivad soovi korral pidada Eugen Ruget oma kaasmaalaseks: nimelt on Ruge sündinud 1954. aastal ilusat soomeugriliselt kõlavat nime kandvas Sosva linnakeses Sverdlovski oblasti põhjaosas toonases NSV Liidus – vanal Mansimaal. Sosva jõe kaldal asuva samanimelise asula nime kõlaga ilu ka lõpeb, sest Ruge Siberis sündimise asjaolud on samad, miks paljude neil aastail sündinud eestlastegi sünnikohaks on suure kodumaa kauged paigad. Kaude on see asjaolu omakorda…
Raamatukogu e-raamatute laenutusteenus on kallis, kuid teenuse pakkumata jätmine läheb kokkuvõttes riigile veel kallimaks.
Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi kohaselt on raamatute laenutusõigus üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele.1 See tähendab, et raamatukogud saavad vabalt laenutada trükiraamatuid, kuid mitte e-raamatuid, mida käsitletakse teenusena. See tähendab omakorda seda, et raamatukogul tuleb e-raamatute laenutamiseks küsida nõusolekut autoriõiguste omajatelt (autoritelt, kirjastustelt ja e-raamatute…
Eduard Vilde „Pisuhänna“ ühes stseenis küsib Sander käsikirja sirvides: „Sinu tegelased, Tiit – need on ometi positiivsed iseloomud?“ ning saab Piibelehelt vastuseks „Nad on inimesed“. Sedasama võiks märkida klassiku kirju lugedes: lugeja ees ei ole mitte rangeilmeline marmorkuju, kohustusliku koolikirjanduse raudvara, vaid lihast ja luust inimene oma paradokside ja iseärasustega. Kaunilt kujundatud kogumikus leiab aastatel 1925–1927 ja 1931–1933 kirjutatud 107 Vilde kirja Rahel Uschmarowile ning kaks kirja…
Valgustusajastust alates on mõistetud raamatukogu mitte ainult teadmiste konserveerimise, vaid ka loomise kohana.
2015. aasta kevadel püstitus Sirbi veergudel1 küsimus Rahvusraamatukogu, aga ka laiemalt Eesti teadusraamatukogude rollist. Ehkki keegi ei kahtle Rahvusraamatukogu ega ka teiste raamatukogude olulisuses, on nende tähenduse ülemõtestamine aegajalt siiski vajalik. Klassikaliselt oli, on ja jääb raamatukogu teadustööd toetavaks varamuks. Kaasajal on raamatukogul peale raamatute ja perioodiliste väljaannete hankimise ning hoiustamise veel…
Ei ole palju möödunud rootsi kirjanduse vahest tuntuima esindaja Tomas Tranströmeri lahkumisest, kui järg jõudis juba teise ülemaailmse tuntusega kirjanduskorüfee, Lars Gustafssoni kätte, kes suri pärast lühikest haigust 2. aprillil poolteist kuud enne oma 80. sünnipäeva.
Gustafssoni haare ja loomeviljakus kuni lõpuni välja olid hämmastavad. Ta oli nii luuletaja, prosaist, filosoofiaprofessor kui ka ühiskonnakriitik, kelle sulest on ilmunud ligi 80 raamatut. Viimaseks jäi eelmisel aastal ilmunud romaan…
„Enamasti on niisuguste kogumikkude eesmärk valgustada mingit ajajärku teatud läbilõikes, paljude silmade läbi. Nende tegelik väärtus ühiskonna hingeseisundi jäädvustamisel selgub tavaliselt alles aastaid hiljem, kui nad osutuvad oma aja dokumentaalseteks tunnistajateks.“ Nõnda on kirjutanud toimetaja Anu Salusäär 1995. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kogumiku „Kaksteist Eesti kirja“ järelsõnas.
21 aastat hiljem on trükivalgust näinud „Kolmteist Eesti kirja“, omamoodi järg eelmisele kogumikule. Nagu eelmiseski antakse sõna ainult naistele, mis…
Kirjandussaateid on ERRi tele- ja raadiokanalites päris palju. Praegu on käigus sarjad „Kirjandusministeerium“, „Loetud ja kirjutatud“, „Peeter Helme soovitab“ ja „Uus raamat“. Vahel on kirjandusteemat ka „Vasaras“, „OPis“ ja „Plekktrummis“. Raadioteater laseb „Luuleruumis“ eetrisse luulesalvestusi, püsib kuuldemängude ja järjejuttude traditsioon. Aeg-ajalt toovad vaheldust projektipõhised sarjad nagu „Luulelahing“ või „-atlas“, mullused armastuseasjad jne. Tänavu on tulekul Shakespeare’i sonettide sari. Näidatud on kirjandusfestivalil „HeadRead“ tehtud salvestusi. Jne.
Urmas Vadi…
„Aegumatute armastuslugude“ sarja valik levitab ja süvendab arusaama, et maailmas on ainult üks oluline keel ja et oluline on ainult selles keeles kirjutatud kirjandus.
Käes on jälle kevadkuu ja Kärt Hellerma luuleminal on käsil aknapesu. Avaluuletus „Pesen aknaid poliitbürooga“ toob meelde ühe teise luuletuse ühest teisest ajast: Debora Vaarandi „Aknapesijad“ (1958), mis omakorda meenutab veidi noort Underit. Nii see on, ajad mööduvad, kaovad kuhugi, aga luuletamine ja aknapesu jäävad. Kogu esimese poole tekstid kujutavad endast enamasti iroonilist kommentaari mõnele aktuaalsele päevasündmusele ja/või sellest tõukunud arutelule. Seetõttu tekib lugemisel mõneti päeviku…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Maarja Vaino võrdleb tööd A. H. Tammsaare muuseumis näitusetööga – muuseumigi peab kogu aeg kureerima. Täna avab ta seal „Tõe ja õiguse“ aineliste teatrilavastuste kostüümide näituse.Toomas Haug
Kas prantslased ei oska armastada ja armastusromaane kirjutada? Ületamatud armastusromaanid on just prantsuse kirjanduses (Stendhal, Flaubert, Zola, nobelist François Mauriac). Pildil Gemma Arterton Anne Fontaine’i filmis „Gemma Bovery“.
