Kirjandus
-
Vabadus sünnib julgusest teha vigu
Ben Okri: „Looming algab kontaktist süvamõistusega ja oma pealispindse mina unustamisest.“
Kirjandusfestivali „HeadRead“ üks külalisi oli 2014. aastal ka Nigeeriast pärit briti prosaist ja luuletaja Ben Okri. Kirjanik esines toona ka kontserdisarjas „Heli ja keel“ koos helilooja Timo Steineriga ning pidas loengu Tartu ülikoolis. Eestis oldud aja viimasel õhtul jagas Ben Okri „Raadio ööülikooli“ saate mikrofoni ees mõtteid kirjanduse ja loomingu olemusest ning kirjeldas oma teed kirjanduse juurde.
1959. aastal…11 minutit -
Ühest „kuratlikust umbluujutust“
Luuletaja Mathura juhitud kirjastus Allikaäärne on viimastel aastatel toonud lugejateni mitme välisautori põnevat loomingut. Tänu Mathura tõlgetele on lugejal olnud võimalik sukelduda näiteks Nigeeria päritolu briti autori Ben Okri imelisse maailma teoses „Jumalaid hämmastades“ (1995, ee 2012) või tutvuda maoori pärimuskildudega, millest on läbi imbunud Uus-Meremaa kirjaniku Witi Ihimaera teos „Vaalaratsanik“ (1987, ee 2014). Samuti jõudis möödunud suvel poelettidele Nigeeria kirjaniku Amos Tutuola fantaasiaküllase romaani „Palmiveinijoodik“ (1952) tõlge. Tegemist on märgilise…3 minutit -
Ajad muutuvad …
Nobeli kirjandusauhinna andmine Bob Dylanile võib tunduda muutunud aja märgina, kuid Rootsi Akadeemia, kes seda auhinda jagab, ongi rajatud muu hulgas laulikukunsti seisu jälgimiseks.
1786. aastal asutas Prantsuse Akadeemiast innustust saanud kuningas Gustav III Rootsi Akadeemia. Kuningas koostas suuremas osas ka akadeemia põhikirja, millega seadis vastloodud institutsiooni esmaseks ülesandeks kanda hoolt rootsi keele korrastamise eest, et hoida ülal keele puhtust, väge ja ülevust (renhet,…4 minutit -
„Minu kass Jugoslaavia“ ja teised edulood
Mõned tähelepanekud Soome multikultikirjanduse kohta
Iraaklane Hassan Blasim, sakslane Roman Schatz, slovakk Alexandra Salmela, somaallane Nura Farah, venelane Zinaida Lindén ja albaanlane Pajtim Statovci. Ses nimekirjas on vähemalt sada nime. Mis neid ühendab? Nad on kirjanikust immigrandid, kelle uus kodumaa on Soome. Millest nende kirjutatud teosed meile räägivad? Vaatame lähemalt.
Soomlastest ja immigrantidest, missioonitundega
Alustan kahest sisserändajast kirjanikust, kelle taust ja looming erinevad nagu tuli ja vesi. Roman Schatz (sünd 1960) on rääkinud oma…8 minutit -
Inimene arsti juures
Olen kirglik mälestuste lugeja. Eestlaste Siberi- ja Pätsu aja lõpu mälestusi ei viitsi aga viimasel ajal enam lugeda. Nad on lõpuks kõik nii ühtemoodi. Vene aja mälestusi EKPst ja kolhoosidest-sovhoosidest on veel vähe ilmunud, selliseid tõeliselt häid ja julgeid. Neid käsikirju ja päevikuid kindlasti on olemas, inimesed on igal ajal midagi üles tähendanud, aga need jõuavad trükki võib-olla alles siis, kui ma 80aastane olen ja siis…3 minutit -
Argitraagika V – Meeste hüsteeriast
Kümme aastat tagasi toimunud jalgpalli MMi finaalmäng oli dramaatiline. Mängu alguses põhjustas itaallane Marco Materazzi penalti ja Zinédine Zidane viis Prantsusmaa juhtima. Veidi hiljem lõi Materazzi viigivärava. Rohkem väravaid lüüa ei õnnestunud, lõppema hakkas ka lisaaeg. Siis ütles Zidane’il närv üles, ta virutas Materazzile peaga rindu. Materazzi kukkus, Zidane sai punase kaardi ning prantslased kaotasid penaltiseerias.
Märkimisväärne on see lugu seepärast, et meedias, sõpruskondades ja kommentaariumites hakati…3 minutit -
PEN, vaba sõna ja sõnajulgus
Kätlin Kaldmaa: „Maailm on väga kõvasti muutunud ja praegu lihtsalt tuleb välja astuda niihästi sõnavabaduse eest kui ka laialdaselt levinud illegaalse jälitustegevuse vastu.“
29. septembril tuli teade, et kirjanik, tõlkija ja kriitik Kätlin Kaldmaa on valitud rahvusvahelise kirjanikke ja teisi loomeinimesi koondava PEN Internationali uueks välissekretäriks. PEN-klubi asutati Suurbritannias 1921. aastal ning selle Eesti sõsarorganisatsioon 1928. aastal, nõukogude võimu ajal…5 minutit -
Kui ebaloomulik on loomulik
1.
Olemata asjatundja, tundub mulle, et vene kirjanduses võib märgata kaht suurt hoovust. Ühes Ljudmila Ulitskaja romaani „Daniel Stein, tõlkija“ mõjul sündinud essees nimetasin neid hoovusi kainestavaks ja ülendavaks kirjanduseks.1 Väga lühidalt kokku võttes iseloomustab kainestavat kirjandust reaalsustaju eelistamine ideaalide loomisele, ebaromantiline, kohati lausa naturalistlik kujutamisviis ning kirjutuslaadi kaldumine irooniasse, sotsiaalkriitikasse ja groteski. Ülendav kirjandus tõstab aga esile usu ideaalide parandavasse jõusse, kõikehõlmava südamlikkuse ja metafüüsilise kaastunde, mis ületab…10 minutit -
Nõuka-Bullerby igal aastaajal
Kätlin Kaldmaa käesolev lasteraamat on vahest üks niisuguseid, mis on mõeldud nii lastele kui ka (lapsemeelsetele? lapsevanemaist?) täiskasvanutele. Umbes nagu Anti Saare raamatud kipuvad olema. Kaldmaa näitab juba pealkirjas, et juttu tuleb tüdruku(te)st, kes näiteks Saarel üldiselt (seni?) tagaplaanile on jäänud.
Raamatu tegevus toimub millalgi nõukogude ajal, võib arvata, et 1970ndatel aastatel – asjaolu, millele viitavad kolhoosid ja nende esimehed, kopikad, pähklidefitsiit ja venekeelsed slängisõnad (jõgi võib olla…4 minutit -
Urmas, Juhan ja Debora
Debora Vaarandi tegi läbi võimsa metamorfoosi: ligi 40 aasta jooksul kujunes kommunismiehitajast kohati vaat et piibellik luuletaja.
Tähistasin Debora Vaarandi suurt juubelit 1. oktoobril Jakob ja Juhan Liivi muuseumi vaikuses Rupsil. Koht oli kohane: Vaarandi oli 1965. aastal esimene Liivi luulepreemia laureaat. Ta sai selle auhinna aasta varem kirjutatud luuletuse „Eesti mullad“1 eest. Samal aastal kirjutas ta ka luuletuse „Igav liiv“2, aga Liivi preemiat ei anta motiivilaenu…5 minutit
