Kirjandus
-
Argitraagika VIII – Oma peaga mõtlemisest
Vanal halval ajal räägiti koolis režiimile sobivate persoonide ajalooline roll suuremaks. Isegi kui mõnes maailma häbiväärseks peetavas nurgas oli keegi meie mehest ette jõudnud, vastava avastuse juba teinud või väite esitanud, õpetati koolis ikka ennekõike suure Vene isemõtleja saavutusi. Ma sain küll aru, et ega Vene teadlane või filosoof ei pruukinud milleski süüdi olla. Tema jõudis oma tulemuseni tõesti ise, lihtsalt info ei jõudnud temani õigel…3 minutit -
Kauge aeg, mis voolab lähedalt mööda
Lugejad saavad üle tüki aja raamaturiiulitele särama seada hommikumaa kultuuripärli: ühe rahvusvaheliselt tuntuma hiina poeedi Jidi Majia loomingut tutvustava sügava sisuga luulekogu „Aeg“.
Jidi Majia on sündinud 1961. aastal Edela-Hiinas Sichuani provintsis väikese yi rahva liikmena. Praegu Pekingis elav luuletaja on Hiina kirjanike liidu aseesimees ja Hiina rahvusvähemuste kirjanike liidu president. Eestlasele võib mõte rahvusvähemusest, kus on 2–6 miljonit liiget, tunduda pisut harjumatugi. Aga suures Hiinas on…4 minutit -
Fuugahetked pausidega
Tõeline luule tuli Rein Veidemanni juurde juba poisipõlves koos kristlike salajõuludega ja nad mõlemad võeti omaks. 1960. aastate lõpus oli Pärnu ehtne eesti noorpoeesia pealinn. Aasta-paariste vahedega tulid sealt luulesse nüüdne taimetark Rein Sander, kirjandusprofessor Jüri Talvet, usuliidrid Andres Põder ja Joosep Tammo ning mõni teinegi veel. Rein Veidemann kuulub samasse ringi, ehkki hakkas oma värsse avaldama alles 1970. aastate alguses ajalehes Tartu Riiklik Ülikool.
Üllatusega lugesin nüüd koostaja…6 minutit -
Märt VäljatagaPiia RuberMõttekirjanduse tõlkijail oma auhind
Märt Väljataga: „Hea auhind peaks andma ühtaegu midagi pärjatule ja aitama kaasa suuremale üritusele, suundumusele, ideele.“
4 minutit -
Üks roll
Eesti kirjanduse väli uueneb jõudsalt. Paljud algatused ei olegi põrganud märkimisväärsetele takistustele – küllap ütleb see midagi rõõmustavat ühiskonna vaimse olukorra kohta. Näiteks: hästi on käima läinud kirjanikupalga projekt, äsja loodud Tallinna Kirjanduskeskus annab loodetavasti uue hoo Eduard Vilde ja Tammsaare muuseumile, enam on väärtustama hakatud toimetajaid, kriitikuid, mõttekirjandust.
Ka Tartu saamine UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal oli sündmus, mille virgutavat mõju Tartu ja Eesti kirjanduselule saame lähiaastail kindlasti…3 minutit -
Nõukogude luule must auk
Nõukogude kirjandusele, eriti luulele, on saanud osaks halastamatu ja osalt teenimatu saatus. Pärast pikka perioodi, mil upitati ühtesid ja vaikiti maha teised, on paljude omaaegsete inimhingede inseneride teosed leidnud koha prügikastis. Parimal juhul heidetakse nende autorite üle põlastusega pooleks nalja: kuidas…5 minutit -
Tsensor minus eneses
Poliitkorrektsuse juurutamise asemel piisab lihtsast inimlikust viisakusest ja sisemisest kultuurist.
Tsensuuri teema ületab aeg-ajalt ikka uudisekünnise. Nõukogude unelaadsest elust ja tsensuuri panusest sellesse on möödunud kümnenditel raamatu mõõtu uurimusi kirjutanud Kaljo-Olev Veskimägi, Enno Tammer, Maarja Lõhmus ja Gennadi Muravin, lisaks on ilmunud mitmesuguseid almanahhe ja erinumbreid ja peetud konverentse. Viimati pääses Loomingu Raamatukogu juubeldamise tähe all trükki Arvo Krikmanni vanasõnakogumik, millest saab igaüks oma järeldusi teha,…5 minutit -
Oodates Loomingu Raamatukogu 500. sünnipäeva
Sõnavõtt Loomingu Raamatukogu 60. sünnipäeva banketil 19. jaanuaril 2017 Tallinnas Õpetajate Majas
Oo, õilsaimad Loomingu Raamatukogu toimetajad! Oo, pidulised!
Kasutan harukordset võimalust, et õnnitleda ja tervitada Loomingu Raamatukogu kõigi Emajõe Ateena, UNESCO kirjanduslinna luuserite nimel! „Luuser“ on mõeldud tähenduses, nagu see esineb 1964. aasta „Kreeka kirjanduse antoloogias“, nimelt ’ringiluusija ehk flanöör’.
Flaneerimine on teatavasti igasuguse vaimuelu, teaduste ja kunstide õitsemise esmaseid tingimusi. Selgelt on seda väljendanud prantsuse…3 minutit -
Uus – Tallinna Kirjanduskeskuse hea algus
Kirjutasime mullu 22. aprillil A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde muuseumi kafkalikust absurdist, kui nende külastusaegu aina vähendati ja eelarvet kärbiti. Nüüd ei kuulu need muuseumid enam Tallinna Linnamuuseumi koosseisu, vaid on osa jaanuari alguses loodud Tallinna Kirjanduskeskusest. Muutusest räägib Tallinna keskuse juht Maarja Vaino.
Mis see Tallinna Kirjanduskeskus õigupoolest on? Kes sinna peale kahe kirjanikumuuseumi veel kuuluvad ja millega keskus tegelema hakkab?
Tallinna Kirjanduskeskus on loodud mõttega,…2 minutit -
Uku Masingu esimene väike luuleraamat
Kui kellelgi on soov anda läbilõiget, peamist, olulisemat jne – need inimesed tuleks Uku Masingu valimiku tegemisest eemale hoida.
Uku Masingu luuletajasaatusel on ainulaadne käekäik – kodu-Eesti avalikkuse ette tuli ta „Luule“ kuue köitega. Kui mitte arvestada raamatuna haruldast debüütkogu 1935. aastast, samizdat’i paljundusi ja paguluses ilmunud ning nõukogude ajal Eestis üliharuldast seitset luuleraamatut ja lõpuks Loomingu Raamatukogus 1988. aastal üllitatud pealesõja-aegset debüütraamatukest „Ehatuule maa“. Viimases sünteesitakse tulevase…8 minutit
