Toeta

Kirjandus

  • Karin Saarsen 31. XII 1926 – 25. I 2018

    25. jaanuaril 2018 suri kirjanik ja ajakirjanik, Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakonna esimees Karin Saarsen (aastast 1959 Karlstedt). Ta sündis Tartus tulevase sõjavägede staabi koloneli Villem Saarseni tütrena, tema ema Halina (sünd Korab-Laskowska) oli poolatar. Karin Saarsen õppis pärast Elva algkooli eraviisiliselt Riias, seejärel Tallinna prantsuse lütseumis. 1940. aasta suvel põgenes perekond Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale, kus Saarsen astus Berliini tütarlastekooli. Õpingud lõpetas ta Tallinnas Jakob…
    2 minutit

  • Üle-võlli-Borges

    „Liivaraamatu“ ja „Shakespeare’i mälu“ jutud mõjuvad, nagu keegi üritaks Borgest jäljendada. See keegi on aga Borges ise.

    Mitte ühelgi kirjandushuvilisel ei ole ilmselt kahtlust, et Jorge Luis Borgese lood, mis ei ole sageli muud kui peidetud tähendusi täis tuubitud labürindid (mis muidugi ei tähenda, et see on ainus, mis nad on), on igati lugemisväärsed. Borges on kirjanikuna üldtunnustatud, see on möödapääsmatu tõsiasi.…
    Rauno Alliksaar
    3 minutit
  • Kes on üldse lugenud „Pöialpoissi“?
    A. H. Tammsaare Nikolai Triigi söejoonistusel (1927)
    Eesti Kirjandusmuuseum

    Kes on üldse lugenud „Pöialpoissi“?

    Anton Hansen Tammsaare novellikogu „Pöialpoiss“ oli tollasel Euroopa kultuuri okultistlikul taustal vägagi moodne teos.

    Paavo Matsin
    5 minutit

  • Lembitu pealuu on leitud!

    Stsenaariumivisand olukorra puhuks, kui Sakala kuninga pealuu Poolast üles leitakse

    Tartu rahu aastapäeval naaseb riiklikult rahastatud Eesti-Poola ühisekspeditsiooni uurimisrühm järjekordselt retkelt (vt ka „Indiana Jones ja kristallpealuu“), tuues kaasa korralikult viseeritud ja pitseeritud salapärase pruunika kasti (vt ka Werner Bergengrueni novell „Pea“).
    Teekonda Valgast Tartusse palistab katkematu spaleer ja ehkki professor Anti Selart ei tõtta tõsise teadlasena leiu seotust Lembituga kinnitama, alustatakse objekti igakülgse teadusliku uurimisega. Kast…
    Kaarel Vanamölder
    3 minutit
  • Õhuvahedega romaan

    Õhuvahedega romaan

    Jan Kausi „Kompassi“ puhul on miniatuurromaani žanr andnud lihtsavõitu süžeega loo kirjapanemisel suurepärase tulemuse.

    Holger Kaints
    3 minutit
  • Pimeduse rüütli ja tema kannupoisi seiklused
    Jorge Luis Borges 1963. aastal
    Stefan Schäfer, Lich / Wikimedia Commons

    Pimeduse rüütli ja tema kannupoisi seiklused

    Vaadelgem Jorge Luis Borgese ja Alberto Mangueli lugemust ning imestagem, kuidas säärasest laiahaardelisusest võib sündida nõnda eriomane tervik.

    Siim Lill
    4 minutit
  • Armastuse köietants elu keerdkäigustikus

    Armastuse köietants elu keerdkäigustikus

    Eva Koff rõhutab oma romaanis „Sinine mägi“ inimese olemuse ja tema püüdluste sõltumatust ajast.

    Janika Läänemets
    4 minutit
  • Luulest teispool luulet

    Luulest teispool luulet

    Väike vestlus Carolina Pihelga luule muukimiseks

    Peeter Sauter
    4 minutit
  • Kultuuriajaloost nokastanud ehk Kurgedega kurbuse kallale

    Kultuuriajaloost nokastanud ehk Kurgedega kurbuse kallale

    „Musta päikese“ jaburate sündmuste, tegelaste ja kujundite parmas avardab Eesti kultuurilugu, et juhatada lugeja kollektiivse psüühe süvakihtideni.

    Heili Sepp
    10 minutit
  • Kulmineeruda raamatus

    Kulmineeruda raamatus

    Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda.

    Märt Väljataga
    8 minutit
Sirp