Keel
-
Eestlased on tõesti sõnausku ja sõnasepitsejaid on XIX sajandist peale jagunud igasse kümnendisse. Ave Taaveti illustratsioon raamatus „Keele konksvingerdusi“.Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine
Eesti keel on Johannes Aaviku ajaga võrreldes järjest raskemini „painutatav“, ent uuenduste tegelik ellupuhuja on olnud ja on siiski tavaline keelekasutaja.
4 minutit -
Noor-Eesti ajal tunti Paul Viirese sõnul „valusasti keele üldist paindumatust, leksikaalset vaesust, mõistelist ebatäpsust ning varjundivähesust kui ka rohkeid grammatilisi vääratusi nii vormi- kui lauseõpetuslikul alal“. Lehekülg Tuglase parandustega „Felix Ormussoni“ kolmandagi trüki tarvis.„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti KirjandusmuuseumSõnatsunami
Harida õnnestub vaid juhul, kui keelekorraldust ei aeta segi keelekirjeldusega ja mõlemaga tegeldakse teaduslikult.
5 minutit -
Tallinna ülikoolis said keeletoimetajate liidu XXII toimetajaseminaril „Kus on meediateksti toimetaja piir?“ 7. novembril kutsetunnistuse kätte järjekordsed kuus keeletoimetajat: Anu Seppel, Svea Tarkin, Anna Edela, Kaja Randam, Egle Heinsar ja Anni Viirmets.Airi MännikNii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?
Võib-olla oleks kohane lasta edaspidi EKI-l keelt kirjeldada ja uurida ning mingi keelehooldeasutus võiks korraldada kirjakeelt, anda välja ÕSi ja pakkuda keelenõu?
5 minutit -
ÕSi saatesõnas on viimased veerandsada aastat kirjas, et see hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning esitab keelt, mida praegu räägime ja kirjutame.Merily RemmaMis on ÕSi sõna?
EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.
6 minutit -
Pildil Nami-Nami lihtne kanapilaff. Sõnaveebi ühendsõnastiku ja valmiva ÕS 2025 järgi pilaff (trg pilav < vanaprs pilāw), plov (vene плов), plohv ja ploff. Veebitekstides on kohatud ka bilaffi ja bloffi. Kas keelerikkus või kirjakeele lagunemine?Kaare SovaIdeaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni
Kartmata aia ja aiaaugu süüdistust, väidan, et suhtumine eesti keele säilimisse, kaitsmisse, korraldamisse ja hooldamisse sarnaneb suhtumisega kliimakriisi.
7 minutit -
Sel aastal lehvisid liivi pärandi päeval üle Koiva jõe viiva Sigulda silla ühel poolel liivi, teisel Läti lipud.Edgars SemanisLiivi varakamber
Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“
9 minutit -
Asjalikku sorti teksti alusmüür on terminid – iga kirjutaja, toimetaja ja keeletoimetaja proovikivi. Eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja edendaja, normingute esitaja ja ühtlustaja ning suurim oskussõnavara looja oli Johannes Voldemar Veski, kelle sünnist sai 27. juunil 150 aastat. Tartu ülikooli peahoones Veski auditooriumis peeti sel puhul tähtpäevakohane LVI Veski päev „Eesti keelest ja läänemeresoome keelteperest“, mis oli ühtlasi pühendatud UNESCO põliskeelte kümnendile. Ettekannet „Johannes Voldemar Veski eesti oskuskeele arendajana 1920–1940“ peab Reet Kasik.Emakeele SeltsKus on keeletoimetaja piir?
Keeletoimetaja töö ei puutu ainult tekstidesse, vaid ka neid kirjutavatesse ja lugevatesse inimestesse. Milles toimetaja töö seisneb ja millistes piirides ta tegutseb?
7 minutit -
In memoriam Helmī Stalte
7. VIII 1949 – 6. VI 2023
Liivlasi on tabanud suur kaotus: 6. juunil lahkus igaviku teele rahvamuusik ja liivi folklorist Helmī Stalte.
Helmī Stalte sündis 7. augustil 1949. aastal liivlaste perre, tema vanemaid Oskarit ja Mariat peetakse liivi keele ja kultuuri ühtedeks silmapaistvamateks kandjateks.
Muusikaõpetaja ja kooridirigendi haridusega Helmī Stalte oli koos abikaasa Dainisega (1939–2014) seniajani tegutseva liivlaste legendaarse folklooriansambli Skandinieki asutaja ja juht. Pikka aega oli ta Riia linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja,…1 minut -
Kalmõkid ja Georgi lint – kuidas see kokku sobib?Aleksandr BelenkiVenemaa polevat rahvaste sulatusahi nagu USA
Venemaa rahvad on Putini sõnul konsolideerunud: kui 2017. aastal määratles end eelkõige venemaalasena 63% elanikkonnast, siis 2023. aastal 94% – rahvus ja emakeel pole oluline.
4 minutit
