Keel
-
Uus 12 sentimeetrit paks „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025“.Gerly TuiskJätkuvalt krüptiline uus ÕS
Eesti Teaduste Akadeemia saalis esitleti kolmapäeval, 10. detsembril pidulikult „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025“, selle veebiversiooni ning EKI teatmikku.
2 minutit -
Keeleteadlase Lauri Kettuse mälestusmärgi Elo Liivi modelleeritud savimudel ootab pronksivalamist. Pildil vasakult skulptor Elo Liiv, Jüri Valge, Helle Metslang ja Kristin Leis Emakeele Seltsi mälestusmärgitoimkonnast.ErakoguRännuteedelt raamatusse
„Eesti keele süntaksi“ toimetajate Mati Erelti ja Helle Metslangi sõnul kujundas Lauri Kettunen teosega „Lauseliikmed eesti keeles“ soome süntaksist lähtudes eesti lauseõpetuse tänapäevani vastu pidanud üldilme.
4 minutit -
Nele Karolin TeivaPealelend – Ilona Tragel, Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor, konverentsi korraldaja
20. ja 21. novembril peetakse Tartus esimesed Eesti keeleteaduse päevad (https://keeleteadus.ee/ee/keeleteadusepaevad/). Sellega pannakse alus uuele teadusürituste traditsioonile, mis vahetab välja muutuva keele päeva.
Miks otsustati rõhuasetust muuta, võtta keele asemel vaatluse alla keeleteadus?
Muutuva keele päeva on korraldatud alates 2005. aastast. 20 aasta…2 minutit -
Selle aasta septembrist on nii, et soome-ugri rahvastele on jäänud koolis üks emakeele tund nädalas, lisanduda võib ka üks kirjanduse tund.ErakoguKuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?
Praegu rõhutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koostöö on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste ühtsuse tugevdamisele.
4 minutit -
Helgi Vihma 5. VI 1931 – 12. X 2025
Lahkunud on keeleteadlane ja kultuuriloolane, Johannes Aaviku keeleuuenduse propageerija ja uurija mag. phil. Helgi Vihma.
Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal.
Aspirantuurile TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (1960–1964) järgnes samas 1981. aastani töö „Eesti keele seletussõnaraamatu“ koostamisel.…2 minutit -
Riigi Teatajas avaldati Eesti põhiseadus 9. VIII 1920. Tõnu Tender: „Minu valimiseelne soov ei ole seotud maksusoodustuste, palgatõusu ega teiste aineliste hüvedega. On olulisemat: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selles sisalduvate põhiväärtuste, inimeste põhiõiguste ja -vabaduste austamine. Inimväärikuse hulka võiks arvata sellegi, et riik suhtleb kõigiga selges ja arusaadavas keeles.“Anu Ansu / Eesti Rahva MuuseumFragmente haritusest ja keelest
Kas ühiskonnal jätkub rahvaarvu kahanemisel piisavalt raharammu ja arukust ülikoolide ülalpidamiseks ning kui paljudele läheb jätkuvalt korda eesti keel ja eestikeelse hariduse sisu?
4 minutit -
Soome-ugri keel ja teadus siin ja praegu
Paljudes riikides ei ole inimestel aimugi, mis on keelesugulus, mistõttu puudub harjumus keelehõimluse kategooria valguses mõelda, liiati veel sellele mingi positiivne ideoloogiline sisu omistada.
4 minutit -
Kui kaob keele sümboolne roll ja keeled on kokku sulanud, nagu tuntud laulus „Vihma sajab как с ведра“, on tegu koodivahetuseks nimetatud keelenähtusega. Selliste lugude autoriks on Narvas isuri juurtega Jelena Sabinina (pildil vasakul). Tema esinemist saadab tavaliselt suur edu. Venekeelsete ansambel Gusselki laulab muu hulgas ka eesti folkloori.Szilárd Tibor TóthNarvas on eestikeelse keelekeskkonna loonud venekeelsed elanikud
Viimase aastakümnega on Narva sugenenud päris palju inimesi, valdavalt noori, kes on eesti keele teise keelena ära õppinud – ja ilma igasuguse eestikeelsele haridusele üleminekuta.
4 minutit
