Kuna tehnoloogilised vahendid jõuavad peatselt ka Eesti koolidesse, on kerkinud esile nendega seotud oskuskeele arendamise vajadus.1 Asjatundjad saavad segakeeles omavahel hakkama, kuid koolihariduses ei tohi piirduda toortõlgete või sisutühjade moesõnadega. Tehistõelisus on seejuures üks tehnoloogilisi uuendusi, mille ümber kohati tuliseks vaidluseks läheb. Küsitakse, kas ei halvenda see laste päris elus hakkamasaamist ning kuhu jõuame elutu tehnoloogia juhatusel inimestena.
Pealegi, kas praegu kasutusel virtuaalreaalsus on üldse keeleliselt ja…
Kultuuriteadlased on määratlenud inimese ka kui narratiivse olendi, kes (taas)loob ennast jutustades ning kelle identiteet põhineb lugudel, mida ta räägib endast ja endale.1 Identiteedisüsteemile tunnuslikult usub inimene, et ta kuulub nende sümbolite või sümbolsüsteemide juurde (näiteks keel, muusika, usund, folkloor, mütoloogia), mida need väljendavad. Sümbolite ja/või sümbolsüsteemide tähendused ei pruugi olla ja sageli polegi mõistuspäraselt loogilised, kuid annavad edasi enesemääratluse, ettekujutuse iseendast kui indiviidist või kui…
Keeled, nagu kõik siin maailmas, on alalises muutumises. Eestlasena huvitab mind muidugi, mis eesti keelest saab. Asi sai alguse teoreetilisest ja kõrvalisestki küsimusest: kui keel muutub, siis kuidas kajastub see indiviidi tasemel? Kas muutub kõigi üksikisikute keel või jääb igaüks oma harjumuspärase keele juurde, lihtsalt aja jooksul keelekasutajad vahetuvad?
Inimelu on lühike, keelemuutus võtab aega: näiteks aastatel 1400–1600 asendus inglise keeles asesõna ye (teie) asesõnaga you.1 Vanadest…
Umbes kuu aega on Eesti kaart kehtinud uuel kujul: nüüd on meil 64 valda ja 15 linna, muutunud on 50 küla nimi, 9 küla kadus (liideti teise külaga). Eestimaal ringi sõites sellest veel aimu ei saa. Kuna endised vallavalitsused tegutsevad aasta lõpuni ning tegemist on niigi palju, ei ole uusi silte veel paika pandud (kuulda on olnud elanike pahameelest vana sildi mahavõtmise pärast). Uus maakaart seinal…
Keel on läbi aegade inimesi ühtaegu ühendanud ja eraldanud, mistõttu on ajast aega olnud populaarne küsimus, kuidas leida ühine keel nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Rahvastevahelises suhtluses on lingua franca’na kasutatud mitmeid keeli. Kuigi tänaseks päevaks on globaalse keelena koha sisse võtnud inglise keel, pole see selles rollis olnud veel sajanditki.
XIX sajandi keskpaigas hakkas levima idee jõuda üksteisemõistmiseni universaalse tehiskeele abil, mis tagaks kommunikatsiooniprotsessis kõigi rahvaste…
Närvivõrkudel põhineva masintõlkega seoses on jälle õhus lootus, et masin oma tõlke pärast rõõmu või häbi tunneks.
Keel võib digiajastul osutuda suhtlemisel märkimisväärseks takistuseks. Kuna internet on üha mitmekeelsem (üle 70% sisust on mõnes muus, mitte inglise keeles1), võib meid varitseda keelelise killustumise oht: inimesed suhtlevad veebis pigem nendega, kes räägivad sama keelt.
Eriti suur katsumus on…
Kuusalu pastori Eduard Ahrensi pärandiga puutub iga lugev eestlane pidevalt kokku, kuivõrd eesti keele tänapäevase kirjapaneku viisi pakkus välja just tema. Kuni XIX sajandi keskpaigani oli tuginetud ülemsaksa keele kirjutustavale: kui lahtise silbi täishäälik tuli hääldada lühikesena, kirjutati järgnev kaashäälik kahekordselt…
„Praegune ametlik keel vajab suurt puhastust ja parandust. Sadu keelendeid tuleb säält kõrvaldada ja asendada parematega.“1 Nii leiab oma koostatud raamatus „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika“ Johannes Aavik aastal 1936.
Segaduse peapõhjus oli 1930ndate Eestis küllap paljude keelekasutuses veel tugev murdetaust ja suhteliselt…
Mis te nüüd, mis kultuuri sealt leida on, küsib snoob. Tean’d, väga kõrge ta ju just praegu pole – kas või merekeelega võrreldes, aga üht-teist huvitavat tuleb vahel ette.
Ühtede keeleistjatsite kuluaarides kergitati soome laenu reka sisu ja staatuse küsimus, ilmselt kaheldes ÕSis. Seal on kirjas, et argikeeles ’poolhaagisega veduk’. Pole just vale, aga et veduk koos haagisega on autorong, võinuks olla ka ’poolhaagis-autorong’. Pikad ikka – mõlemad kipuvad terminiõpetuse…
Elu näitab, et keele elujõulisuse tagab vaid omariiklus ja riiklik kaitse, mistõttu on soome-ugri keeltest väljaspool hääbumisohtu vaid ungari, soome ja eesti keel.
Üks keele elujõu märke on see, kui palju tõlgitakse sellesse keelde kirjandust ja tarbetekste. Kui eesti keeles ilmub igal aastal üle tuhande tõlketeose ja mitusada algupärandit, siis Venemaa ligi pool miljonit mari saab aasta jooksul emakeelseid kirjandusteoseid kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Ilukirjandust tõlgitakse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lauritsapäeval, 10. augustil avati Kuusalus pärast kaua kestnud pingutusi ja korjandust mälestusmärk eesti kirjakeele uuendajale Eduard Ahrensile (1803–1863) ja peeti keelekonverents. Fotol (vasakult) kujur Paul Mänd, Ahrensi mälestusmärk tekstiga „Minu grammatika ilmus liiga vara. Aeg, mil seda hinnata osatakse, on tulevikus“, pastoraat, kus Ahrens Laurentsiuse kiriku pastorina oma grammatika kirjutas ja Elias Lönnrotiga kohtus, skulptor Seaküla Simson ja EELK peapiiskop Urmas Viilma.Allar Viivik / Harju Elu
Johannes Aaviku Selts korraldab 12. VIII (14–15.30) Paides arvamusfestivalil osalusdemokraatia-arutelu „Kuidas hallata ja vallata halduskeelt?“ koostöös TLÜ teaduskeelekeskuse ja EKIga ning oktoobris Tallinnas 25. tegevusaasta konverentsi.Pille-Riin Larm