-
Kummaline, aga ükski kinoleksikon ei kajasta näitlejanna kodanikunime, seda justkui ei teata. Faina perekonnanimi oli Feldman, ta oli pärit jõukast juudi perekonnast, neil oli südalinnas kivist maja ja sadamas isiklik laev ning väike Faina rääkis guvernandiga üksnes prantsuse keeles. Neiuks sirgudes vaimustus ta teatrist ja lasi kodust jalga, kaasas kohvrike pesuga. Alustas näitlemist provintsiteatrites, haarates endale pseudonüümi Tðehhovi ?Kirsiaiast?. Ligi pool sajandit mängis Moskva teatrites, vahetades…
-
Millal te alustasite tööd Tallinnfilmi raamatutega?
Töö hakkas juba õige ammu, kas 1988 või 1989. Ettepaneku tegid tollane Tallinnfilmi direktor ja peatoimetaja Enn Rekkor ning asedirektor Madis Tramberg. Neil oli selline soov, et ilmuks kogumik, kus oleks käsitletud mängu-, dokumentaal- ja animafilmi, neid, mis tehtud Tallinnfilmis. Mina pidin kirjutama mängufilmist, Veste Paas dokumentalistikast, animafilm jäi esialgu lahtiseks. Teose maht pidi olema suhteliselt väike, ainult 14…
-
Sulnite küngaste ja saja-aastaste hotellide vahel ei paista silmagi, kuidas filmifestivalid, iseäranis need kuulsasse A-klassi kuuluvad, muutuvad järjest võistluslikumaks. Tðehhi bulvariajakirjandus pühendab oma esiküljed Karlovy Varysse saabunud Elijah Woodile. Tegelikult ei näidata siin ühtki filmi, kus ta osaleks. Hädavajalik sisemaine PR-miraaþ tõestab rahastajatele, et festivali võimuses on tuua maale Hollywoodi tähti ja järelikult kuulub sündmus oluliste hulka. Nimelt pole Tðehhi poliitikud oma maa kinost kuigi vaimustatud.…
-
Lähiajal peaks jõudma kinolinale koguni neli Hollywoodi pseudoajaloolist seiklusfilmi. Teoksil on neist kolm: Mel Gibsoni produktsioonina valmiv ?Warrior?, DreamWorksi ambitsioonikas vaatemäng ?Queen Fury? ja ?My Country?, mida meelelahutustööstuse ?piibel? Variety iseloomustas sõnadega (meenutades Mel Gibsoni varasemat hittlavastust ?Braveheart?) ?Kartmatu rinnahoidjaga?. Mullu 13. oktoobril esilinastus ?Warrior Queen?, kus sõjaprintsessi kehastas inglanna Alex Kingston.
Marlon Brando luigelaul õela vanamutina
Enne surma täitus ekraanilegend Martlon Brando kauane unistus:…
-
Ma ei kahtle põrmugi külanaise Maria seekordse kurbuse põhjatuses, kuid tunnistagem, ta olukord kätkes komplitseeritust, professionaalsus võis hakata ehedust häirima.
Poisina lõpetas Ðukðin üksnes seitse klassi külakooli, kuid kümmekonna aasta pärast oli sellesama haridusega juba koolidirektor. Ja õpetas ? vene kirjandust. Veel paar aastakest ja ta seisis Moskva kinoinstituudi eksamilaua ees. Küsitlejaks vene tollane kinojumal Mihhail Romm. Ðukðinil palutakse kõnelda Pierre Bezuhhovist. Mees teatab, et pole…
-
Ometi näitab kogu filmikunsti ajalugu, et selline utilitaarne suhtumine kirjandusse kui surnud mateeriasse, millesse üksnes reþissöör suudab elu sisse puhuda, on pehmelt öeldes primitiivne.
Alustame sellest, et hulk filmikunsti ðedöövreid on loodud kuulsate kirjandusteoste ainetel. Luchino Visconti tuntumatest filmidest põhinevad kirjanduslikul algallikal nii ?Gepard? (Tomasi di Lampedusa), ?Surm Veneetsias? (Thomas Mann) kui ka ?Süütu? (Gabriele d?Annunzio), lisaks on ta ekraniseerinud ?Valged ööd? (Dostojevski), ?Võõra? (Camus) ja…
-
Praegu hoobilt rohkem kurioosseid lugusid ei meenugi. Ma ei ole veel õppinud talletama mahlakaid legende, mille voolu käivitab mõne staaþika Nõukogude minevikuga kinotegija puhul alkohol ja inimlik seltskondlik edevus. Aga küsitagu taas Boris Tuchi käest. Või Vaapo Vaherilt.
Kuu, tähed, kaaviar
Juba mitmendat aastat kannab Moskva festivali juveeli oma mütsil tsaar Nikita Mihhalkov isiklikult. Tänavu kutsus isake külla oma isikliku Cannes?i rivaali Quentin Tarantino, kelle ?Kill…
-
Ma ei mäleta enam täpselt, milline oli see eelmine laulu- ja tantsupidu. Aga seekordse retke (või oli see siiski rongkäik?) kaadreid vaadates tuleb tunnistada, et kartus eestlaste masohhismi kadumise pärast on tugevasti liialdatud. Ei ole veel kätte jõudnud ajad, kus algatuseks kuulatakse Mahlerit videopildi taustal, siis tuleb lavale kümnetuhandeline koor, kus oleks ainult viis tuhat eestlast, ja lõpetuseks jagatakse rahvale sõnad ja noodid välja ning kõik…
-
Vene praegusi üks omapäisemaid muusikaklippide reþissööre Sergei Debiþov, kes filminud iidoleid nagu Boriss Grebenðtðikov ja Juri ðevtðuk kasutab sama esteetikat, ka tema kompositsioonides veiklevad dokumentaalsed kaadrid kaugemast ja lähemast ajaloost: Gagarini lend, polaaruurijad jääl, 1991. aasta verised kokkupõrked Moskva uulitsail, kerjused metroojaamades. Tegelikult ongi muusikaklipid oma olemuselt totalitaristlik þanr, ükskõik, kuna neid ka ei tehtaks. Dikteeritakse sümboleid, mis peavad vallutama kujutlusvõime, suruma selle raamidesse, fantaasiat valitsetakse…
-
Nüüd aga festivalist endast. Moskva filmifoorum on ennekõike glamuurifestival, ehk teisisõnu: kui Tallinnas, Helsingis või Riias pannakse suurt rõhku programmile kui niisugusele, siis Moskva festival panustab pigem staaride kohalolule. Pole muidugi raske mõista, et mainitud kolmel linnal oleks ilmselt ka suuri (kui mitte ületamatuid) raskusi näiteks Tarantino või Maryl Streepi kohalemeelitamisega, kuid samas, nn. filmisõber tundub paradoksaalsel kombel olevat eelisseisus pigem Tallinnas. Sest küsides retooriliselt ?…
