-
Filmid olid jaotatud kahte kategooriasse: ?Inimene ja loodus? ning ?Linnud?. Mõlemas anti välja kolm auhinda. Lisaks veel peapreemia festivali parimale filmile. ?ürii koosseisus Jeffery Boswall Suurbritanniast, läinud aasta festivali võidufilmi ?Siberi ellujääjad. Kahe rebase lugu? re?issöör Tom Arnbom Rootsist, muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann, Matsalu rahvuspargi asedirektor Kaja Lotman ja filmire?issöör Mati Põldre tunnistas peapreemia vääriliseks Iisraeli/Hollandi koostöös valminud Moshe Alperti filmi ?Pelikani odüsseia?.
Film räägib valgest pelikanist…
-
Nagu varasemateski filmides ei ole Rein Maran ka neis teostes rahuldunud informatiivsusega ega ka mitte ühe või teise linnu- või loomaliigi maailma tundma õppimisega. Lisaks tõstatab ta neis filmides küsimuse, mida käsitletav tähendab inimesele, mida see ütleb inimese kui samuti ühe selle maailma keskkonnas elava liigi tegude ja mõttemaailma kohta. Linnu- ja loomariigi uurimisega uurib Maran ka inimsust; tema filmide loodusvaatlus kannab endas soovi mitte ainult…
-
Enam-vähem kõigega ja kõigesugusega rahutu tegelemine jäi Aleksandrile külge eluks ajaks. Keskkooli ta ei lõpetanud, aga sai sisse kirjandusinstituuti, seegi jäi ripakile, sest himu tärkas näitlemise järele. Näitestuudio vastuvõtukomisjonis istus ka rahvakunstnik Leonid Leonidov, kes poisi dramaatilist etteastet jälgides saatis kolleegidele laua taga kirjakese: ?See sell tuleb vastu võtta. Näitlejat temast ei saa, aga midagi tuleb temast tingimata.? Kõneldakse, et paberike on säilinud.
Peagi Aleksandr abiellus, siis…
-
Hirm olla tagaaetud, tabatud ja nahkapandud on olenditel läbi aastamiljonite aidanud hinge sees hoida. Iga elutahte taga haigutab olemise valvsust ja sugutungi turgutav surmahirm, kuid esmased eksistentsiaalsed vajadused kindlustanud inimese hirm on komplitseeritum. XXI sajandi inimese tõeline mure pole enam omal hinge sees, vaid ajude kui mõistuse pesa korras ja selge hoidmine. See on moodne hirm kui ürgärevuse peenenenud, aga sageli teadvustamata pärand. Varjatud hirm hullumeelsuse…
-
Kofi Annan on väike, aga väga tõsine mees. Ei mäletagi, et oleks teda kunagi naervana näinud. Ja ta hääl on väga iseäralik. See kõlab nagu haua tagant. ÜRO peasekretär jätab väga mureliku mehe mulje. Selleks on kindlasti ka põhjust. ÜRO roll maailmas ei ole säärane, nagu selle ellukutsujad unistasid. Ja kuidas Kofi peab oma sõnu valima! Ausalt öeldes ma ei teagi teist tegelast, kes nii oma…
-
Teles on väga lihtne tunda ennast ekraanil kompetentsena: sul on meeskond taga, kes teeb kodutöö ära, ole sa siis Aktuaalse Kaamera diktor või vestlussaate juht. Urmas Ott on üks parimaid näiteid. Olen ise vaadanud tema ?Happy Hour?eid? ja mõelnud, et kui tark, erudeeritud ja informeeritud ta on, lausa fantastiline, kuidas ta orienteerub Eesti poliitika- ja kultuurimaastikus. Ja kuidas oskavad AK diktorid tuntud poliitikutelt nii tarku küsimusi…
-
43aastase kasahhi filmilavastaja Timur Bekmambetovi tänavu esilinastunud ulmesugemetega õuduspõnevik ?Öine patrull?, mis on juba jõudnud ka Eesti videoturule, on suutnud meelitada meie suure idanaabri kinodesse rohkem publikut kui ?Tähesõdade? saaga, ?Sõrmuste isanda? triloogia või ?Matrix?id?. Öö saabudes, kui võimust võtavad kurjad jõud, hakkavad tegutsema need, keda päeval ei kohta: mustad maagid, vampiirid ja muud paharetid. Nende jõud on suur ning nende vastu pole tavarelvast abi. Pahade…
-
Aga siit saavadki kõik hädad alguse. Jaan Kross pole mingi suvaline taat, kes III aastatuhande alguses kuskilt võpsikust avastati. Jaan Kross on kirjutanud oma elust (1920 ? 1962) suurepärase mälestusteraamatu ?Kallid kaasteelised?. Esikluulekogu ?Söerikastaja? (1958), mille järgi film on saanud oma pealkirja, hõlmab praktiliselt sama perioodi. Siit ka küsimus: on?s tegemist illustreeriva õppematerjaliga neile, kes pole veel leidnud teed klassikuni? Vaevalt, film on selleks liialt lineaarne,…
-
?KUTSE IGAVESSE LINNA?, Rein Raamatu film Einar Laignast. OÜ Raamat Film 2003, ETVs 12. IX 2004.
27. veebruari Sirbis intervjueeris Tarmo Teder Eesti suuri mõtlejaid Mart Nutti ja Jaan J. Leppikut ?Igavese linna kutse? asjus. Viimasele küsimusele ?Ma ei saa hästi aru, miks see film tehti?? vastasid usutletud järgnevalt. Nutt: ?Sellest ei saa ka mina aru.? Leppik: ?Andke andeks, aga ka mina ei saa aru.?
Usklikule, kes aeg-ajalt…
-
Eile õhtul kinos Sõprus esilinastunud Peeter Simmi ?Söerikastaja? järgib Jaan Krossi mälestusteraamatu ?Kallid kaasteelised? sündmustikku valdavalt ajatelge mööda. Mõistagi mitte täies mahus ja ainet sama moodi proportsioneerides, ent ikkagi. Lugu algab lapsepõlvekoduga ja lõpeb Siberist naasmisega. Sidusa mõttelõnga ja ka suulises vormis paindliku keelekasutusega vanahärra (juba 84, küll aeg läheb!) käib taas noorusraal. Meenutab tuulega akna vahelt tuppa puhunud merepiisku ja eluolu vanematekodus Suur-Patarei tänaval. Kõnnib…
